line line line

Hiina tähtsusest Eestile Marko Mihkelsoni ja Hiina suursaadiku Qu Zhe pilgu läbi

Malle Alaru ja Kristo Tamm
Tartu Ülikool
Ainekursuse “Tänapäeva Hiina poliitika” tudengid

Malle Alaru ja Kristo Tamm

Hiina nädala raames toimus Tartu Ülikoolis kaks olulist Hiina teemalist loengut. 19. aprillil pidas avaliku loengu parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja 25. aprillil esines Johan Skytte poliitikauuringute instituudis Hiina Rahvavabariigi suursaadik Qu Zhe. Mihkelsoni loengu teemaks olid Euroopa-Hiina suhted ja Ameerika Ühendriikide suhtlus Hiinaga pärast Donald Trumpi presidendiks saamist. Hiina suursaadik keskendus majanduslikult olulisele „One Belt, One Road“ (OBOR) ehk “Uue Siiditee” initsiatiivile ning sellega seoses Euroopa Liidu ja Hiina suhetele.

Arvestades Hiina pikka ajalugu ei ole riigi jõulisem positsioneerimine maailmaareenil Marko Mihkelsoni sõnul mitte midagi üllatavat. Minevikus on olnud aegu kui Hiina on olnud juhtriigiks nii majanduse kui ka innovatsiooni alal. Tänapäeval on toimumas kõigest Hiina loomuliku potentsiaali väljendumine. Samas leiab Mihkelson, et oleks liiga dramaatiline rääkida Ühendriikide ja Euroopa „kuldajastu“ lõpust. Kahe regiooni suhtelise mõjuvõimu vähenemine on Hiina esiletõusu taustal lihtsalt paratamatu.

Mihkelson peatus pikemalt kahe regiooni kaubandussuhetel. Ta nentis, et Euroopa ja Hiina on juba praegu üksteisele väga olulisteks kaubanduspartneriteks. Hetkel on Euroopa huvikeskmes 2013. aastal alustatud investeeringute kaitse leppe läbirääkimised. Tulevikus võiks kahtlemata jõuda ka vabakaubandusleppeni – EL on juba sõlminud vabakaubandusleppe Lõuna-Koreaga ja selles osas peetakse läbirääkimisi ka Jaapani ja Singapuriga. Komistuskiviks tihedamate kaubandussuhete loomisel võib kujuneda aga Euroopa Liidu soov, et Hiina peaks kinni rahvusvahelistest reeglitest ja austaks inimõigusi.

Hiina Rahvavabariigi suursaadik Qu Zhe

Hiina suursaadiku Qu Zhe kõne keskseks sõnumiks oli anda pikem perspektiiv Euroopa ja Hiina vahelistele suhetele. Qu Zhe rõhutas Hiina valmidust koostööks edendamaks rahvusvahelist kaubandust ja välisinvesteeringuid. Kuigi maailm on 2008. aasta majanduskriisist toibunud, ei ole olukord Qu Zhe sõnul siiski kiita. Olukorra parandamiseks kuulutas Hiina president Xi Jinping 2013. aastal välja OBOR ehk Uues Siiditee algatuse, millest loodetakse majanduslikku kasu nii Hiinale kui ka partneritele Läänes. Kahepoolsete koostöölepingute asemel rõhutas Hiina suursaadik avatust ja mitmete riikide ühist koostööd.

Suursaadik täheldas, et Euroopast on projekti suure huviga jälgitud ja viitas varajastele edusammudele seoses OBOR-ga. Alates 2013. aastast on investeeritud 50 miljardit dollarit ja ehitamisel on kuus majanduskoridori. Euroopa huvi näitab ka see, et 14 Euroopa riiki on Aasia Infrastruktuuri Investeeringute Panga (AIIB) asutajaliikmete seas.

Üheks OBORi eesmärgiks on saavutada klapp Euroopa Komisjoni nn Junckeri plaaniga. Selle raames on toimunud tipptasemel kohtumisi ning algatatud ühisprojekte, näiteks EL-Hiina säästva linnastumise partnerlus. Lisaks on tänu Uue Siiditee algatusele kauba maismaateekond Hiinast Euroopasse muutunud 20 päeva kiiremaks kui mereteed pidi.

Qu Zhe leiab, et praegu, 3 aastat peale OBOR projekti algust, on õige aeg teha vahekokkuvõtteid ja tulevikuplaane. Kuu aja pärast toimub Pekingis OBOR-iga seotud riikide foorum, et arutleda tulevikuvõimalusi, tugevamate partnerlussuhete rajamist ning õiglasemat ja paremat maailmakorraldust.

Marko Mihkelson

Kommenteerides neid teemasid leiab Mihkelson, et keskendudes Hiina ja Euroopa ühistele huvidele on võimalik teha koostööd mitmel alal ning jõuda ühiste arusaamadeni rahvusvahelistes reeglites. Majanduslike huvide kaitseks on Hiina teinud Euroopa ja Ameerika Ühendriikidega ka sõjalist koostööd. Näiteks viidi 2009. aastal koos NATO vägedega läbi piraaditõrje operatsioon Adeni lahel, et hoida lahti Hiina majanduse jaoks elutähtis kaubatee. Muude rahvusvaheliste konfliktide osas on Hiina osalus jäänud tagasihoidlikuks, kuid Hiina keskendumine Uuele Siiditeele võib kaasa tuua huvide ühtimise ka muudes piirkondades ja valdkondades.

Peatudes Ameerika Ühendriikide ja Hiina omavahelistel suhetel leidis Mihkelson, et enne 2008. aasta finantskriisi polnud suhted Hiinaga Ühendriikide jaoks esmatähtsad. Tänaseks on olukord muutunud. Ka Trumpi valimiskampaanias osutati suurele kaubandusdefitsiidile ja töökohtade liikumisele Hiina. Samas hellitas Mihkelson lootust, et Trumpi valimisteaegsed hoiakud ja käitumine on muutumas. Hiina ja Ühendriigid on teineteisele elulise tähtsusega ning omavaheline konflikt oleks mõlemale kahjulik. Ta leidis, et Trump on hakanud mõistma, et aastakümnete jooksul loodud suhted erinevate partneritega on liiga palju väärt, et neid ära rikkuda, eriti veel kui Ühendriigid soovivad jätkata majanduslikult ja sõjaliselt olulist positsiooni Ida-Aasias.

Paratamatult tekitab aga protektsionismi kalduva Trupmi valimine Ühendriikide presidendiks küsimusi. Kas Hiina võiks Ühendriikide juhtiva rolli üle võtta? Mihkelsoni sõnul on selline stsenaarium lähitulevikus ebatõenäoline, sest Hiinal puudub momendil soov seda teha. Tema sõnul vajavad hiinlased vähemalt pool sajandit aega, kuni nende areng jõuaks punkti, kus oleks lahendatud suuremad sotsiaalsed ja siseriiklikud probleemid.

Qu Zhe loeng

Kõneldes Eesti ja Hiina omavahelistest suhetest, peatusid nii Mihkelson kui ka Qu Zhe pikemalt suhete potentsiaalil, leides, et mõlemal on suur soov teise poolega koostööd teha. Hiina Rahvavabariigi suursaadik Eestis tõi näidetena edukast koostööst Omniva ja Hiina suurima erakullerfirma S.F. Expressi ühistegevuse ning Hiina pankade osaluse Eesti Energia projekti rahastamisel Jordaanias. Marko Mihkelsoni sõnul on Eestil oluline tajuda Hiina rolli tänapäeva maailmas ning näha sellest tulenevaid rohkeid võimalusi. Tema sõnul teeb ka Riigikogu väliskomisjon selle nimel tööd. Näiteks on välja töötatud ja avaldatud raport „Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025“. Riigikogu väliskomisjoni järgmine visiit Hiinasse leiab aset käesoleva aasta mais.

Loengud korraldas Tartu Ülikooli Aasia Keskus.

Loe ka: Novaator: Hiina on Eestile tähtis, tõdesid eksperdid suurriiki tutvustaval nädalal