line line line

Aasia edukad: Singapur ja Malaisia

Karin Dean

Karin Dean

Karin Dean 
Tallinna Ülikooli vanemteadur

Troopiline Aasia pakub nii igavest suve kui ka suuri arenevaid turgusid hulgaliste võimalustega. Palmidesse uppuvad rohealad, elegantsed pilvelõhkujad, basseinidega kortermajad ja hõrkude toitudega tänavarestoranid loovad kvaliteetse elukeskkonna paljudes paikades. Ent Malaisias ja Singapuris on lisaks ka lihtne äri teha.

Vaid neli Aasia riiki on Maailmapanga koostatud äritegemise lihtsuse edetabelis jõudnud esimese kahekümne hulka. Viimased kaheksa aastat on seda tabelit juhtinud Singapur. Kuigi ka Eesti omab seal 189 riigi hulgas üsnagi auväärset 17. kohta, asub Malaisia meil tihedalt kannul ehk 18. kohal. Äri alustamine on sama tabeli järgi aga nii Malaisias kui Singapuris märksa lihtsam kui Eestis. Inglise keele oskus, suurepärane taristu ja transpordiühendus, Suurbritanniaga sarnased äri- ja juriidilised asjaajamiseviisid ning tehnilised standardid, hästi arenenud finantssektor, soodne asukoht teistele Aasia turgudele sisenemiseks – nii tutvustab Malaisiat oma eksportööridele Suurbritannia valitsuse koduleht. Singapur finantskeskusena jääb maailmas alla vaid New Yorkile, Londonile ja Hongkongile ning reklaami ei vaja. Ent ka Malaisia finantssektor on tugev– seda peetakse üheks olulisimaks riigi eduloosse panustajaks innovaatilisuse ja finantsteenuste levikult elanikkonna hulgas. Mõlema riigi majanduskasv on eesrindlik: Malaisial on see viimase kümne aasta jooksul püsinud vahemikus 5—7 protsenti aastas, Singapur jätkab hetkel kolme protsendilise kasvuga, kuhu see on langenud 15 protsendilt 2010. aastal.

Taoliste edukate näitajate juures on üsnagi üllatav, et enamiku Eesti ettevõtjate, aga ka poliitikute, jaoks tähendab Aasia turg valdavalt Hiinat. Malaisia ja Singapuri turgudele väga edukalt sisenenud Eesti firma AS Chemi-Pharmi lugu näitab veenvalt, et müüki selles Aasia osas võivad limiteerida vaid firma enda suurus ja tootmisvõimalused.

Eesti ettevõtja jaoks piisavalt suur

Malaisia ja Singapur pole Aasia mõistes just suured riigid, ent arvestada võib jõuka ja tarbimisele suunatud elanikkonnaga, seda eriti Singapuris, mille SKT inimese kohta ületab nii Soomet kui USA-d. Malaisia asub oma 30 miljoni elanikuga aga Kagu-Aasia jõukuse edetabelis pärast Singapuri ja Bruneid kindlalt kolmandal kohal, kaugel ees teistest Kagu-Aasia riikidest ja edestades märkimisväärselt ka näiteks Hiinat.

Kuala Lumpur

Kuala Lumpur

Meditsiini- ja majandusharidusega Ruth Oltjer AS-st Chemi-Pharm kuulas Malaisias maad ja tegi ise uurimistööd hindamaks kohalikke eripärasid ja vajadusi desinfektsioonivahendite järele, mis on firma peamine eksporttoode. Viimane tähendas Ruthi jaoks – keda arstina kannustab ka missioon panustada maailmas haiglainfektsioonide vähendamisse – ei midagi vähemat kui osalemist isiklikult lõikustel kohalike haiglate operatsioonitubades. Täna kuulub AS-le Chemi-Pharm Malaisias sidusfirma ja Singapuris tütarfirma. Jõutud on ühe toote registreerimiseni 67 miljoni elanikuga Tais, edasimüüjateni maailmas rahvaarvult neljandas riigis Indoneesias (250 miljonit) ning siseneda plaanitakse ka Vietnami turule.

Malaisia turgu peab Eesti ettevõtja jaoks “meeletult suureks” ka PR ja sotsiaalmeedia spetsialist Iti Malken, kes alles otsib äriideed ja oma nišitoodet, mida riiki viia. “See on koht, kus oleks tarbijaid – keda Eestis pole,” leiab Iti, viidates erinevustele turgude suuruses. Ta on juba mitmeid kordi Malaisias käinud maad kuulamas ja leiab, et seal on lihtne luua kontakte ja suhteid inimestega, tuues näiteks selle, kuidas oma kortermaja basseini ääres tutvus Huawei Aasia osakonna peainseneriga juba oma esimesel reisil. “Kontaktide pall hakkas kiiresti veerema,” kirjeldas Iti.

Singapuri turule sisenemise aegu meenutab Ruth: “Singapuris on oma EAS, nad võtavad kergesti jutule kui minna oma ideedega.” Mitmed riiklikud asutused nagu SPRING Singapore, Enterpise One või Accounting & Corporate Regulatory Authority toetavad ettevõtjaid.

Mõlemad leiavad, et tutvusi sobitada on kummaski riigis lihtne, kuigi parim variant on kohalik usaldusväärne ja headetutvustega partner võitugiisik.
Singapur ja Malaisia on kaks täiesti erinevat riiki!

Singapur

Singapur

Malaisia loodi 1963.aastal kui tollane Suurbritannia koloonia Singapur (koos Põhja-Borneo ja Sarawakiga) liitus brittidelt juba varem iseseisvuse saanud Malaia Föderatsiooniga. Ent kaks aastat hiljem visati Singapur rahvuslikul ja poliitilisel pinnal tekkinud eriarvamuste tõttu Malaisiast välja. Seda Hiiumaast veidi väiksemat uut riiki ähvardas igasuguse loogika järgi tume tulevik –kümneid kordi suuremate naabrite Malaisia ja Indoneesiaga oldi lahkhelides, polnud ühtegi loodusvara, isegi mitte vett, ning varasemast vabasadamastaatusest enam ei piisanud jõudsasti kasvanud rahvastiku äraelatamiseks. Linnriigi elanikud olid erinevatest Kagu-Aasia paikadest või Hiinast õnne otsima tulnud lihttöölised, kel puudus ühine keel ning igasugunegi side rahvusena. Singapuri valitsuse majanduspoliitilised otsused andsid linnriigile ellujäämiseks vajaliku tõuke. Suurt rõhku pandi ka ühtse rahvuse ja distsipliini loomisele – viimast esitati vajalikuna nii riigi ellujäämiseks kui hiljem ka üliolulise omadusena edukuse ja konkurentsi võimesäilitamisel.

Unelmate arengukiirust, Kagu-Aasias enne kuulmatuid avalikke teenuseid, rohelusse uppuvat, puhast ja ülimodernset elukeskkonda pakkus singapurlastele põhimõtteliselt üheparteivalitsus ja Cambridge’i haridusega Lee Kuan Yew, kes pärast 31 aasta pikkust peaministri karjääri loovutas vanaduse tõttu oma koha 1990. Aastal hoolikalt valitud asemikule, kuniks võim 2004. Aastal läks tema vanimale pojale Lee Hsien Loongile. Ent singapurlased andestavad Lee KuanYew’le tema partei tugeva poliitilise kontrolli ja autoritaarse valitsemisviisi, kutsudes teda Singapuri arhitektiks ja isaks ning enda ja omarahvuskaaslaste kuulekuse üle anekdoote rääkides. Tõhus ja korruptsiooni vabavalitsus, aga ka läbi mõeldud suhtlemine avalikkusega läbi võimsate mitteparteiliste komiteede ja ühenduste kõikidel kohalikel omavalitsuste tasanditel on oluliseks põhjuseks võimupartei jätkuvatele ülekaalukatele valimisvõitudele. Kaasa aitab kindlasti ka sõnavabaduse piiramine. Ent korruptsioon puudumises asub Singapur ainukesena Aasiast maailmariikide esikümnes, kuigi 2014. Aastaks oli linnriik varasemalt esikohalt langenud seitsmendale.

“Reeglid on selged. Hea on töötada, kui ei ole kõrvalekaldumisi reeglitest. Laborid on head. Ülikoolid on hästivarustatud,” tunnistab Ruth Oltjer AS-st Chemi-Pharm.

Kui Singapuris asuti pärast iseseisvumist looma tõhusat ja kõrge elatustasemega riiki, siis Malaisia poliitikud pühendusid etnilistele malaidele eelisõiguste andmisele ning nende majandusliku järje upitamisele hiinlastega võrdsele tasemele. Nimelt brittide koloniaalajast pärit rassipõhise tööjaotuse tulemusena said majandusliku ülemvõimu Malaisias omale hiinlased, kelle sisserännet soosis koloniaalvalitsus. Etnilisi malaisid soosivat riigipoliitikat nimetab “väljakutseks” äritegemisel ka Suurbritannia valitsuse koduleht oma juhtnöörides Briti ärimeestele.

singapore-1176062_1280Enne nendele kahele väga erinevale turule sisenemist võtsid AS-i Chemi-Pharm juhid kahepäevase välismaalasena äritegemise koolituse nii Singapuris kui Malaisias, mille programmi pakkusid välja ja viisid läbi koolitajad vastavate riikide ülikoolidest. Ruth rõhutas: “Kultuuri tundmine on oluline, muidu ei sa aru, miks nad nii käituvad. Muidu teed valesid liigutusi….Ja rääkida oli palju!” Näiteks islamiriigi Malaisia jaoks toodab AS Chemi-Pharm mittealkoholi vaid vee baasil tehtud desinfektsiooni vahendeid– sest islam ei luba oma järgijatel alkoholiga kokku puutuda.

Elutempo on üle 70 protsendi hiinlastega Singapuris kiirem kui Malaisias. Viimane kuulub kindlalt Kagu-Aasia kultuuriruumi, kus aega tunnetatakse abstraktse ja omasoodu kulgeva struktuurina, mis kohati võib ka kontrolli inimeste üle oma kätte haarata. Ruth kirjeldab, kuidas tema kohalik Malaisia partner talle Singapurist saabumisel ütleb: “Relax, Ruth. It’s Malaysia.”

Suurim erinevus Singapuri ja Malaisia vahel on aga elukallidus ja ärialustamise kulud.

“Singapur on tootmise jaoks ülikallis,” ütleb Ruth.

“Ei vea välja, et lähed Singapuri elama ja hakkad [firmat] looma,” ütleb Iti, pidades äri alustamist Malaisias seevastu lausa odavaks.

Just Malaisiasse plaanib oma tootmise logistikakulude vähendamiseks viia ka AS Chemi-Pharm – sest nõudlus eluliselt vajalike kvaliteetsete desinfektsioonitoodete vastu vaid kasvab nii Malaisias kui regioonis laiemalt.

Artikkel ilmus esmakordselt Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas “Teataja” (Oktoobris 2015)