line line line

Ekspordi Akadeemia: Mida on Kambodža turul Eesti ettevõtjale pakkuda?

Herdis Pärn 
AUKE,Tallinna Ülikool

 

Esinejad, vasakult: Andres Talvik, Tanel Kerikmäe, Somaly Nyuon, Peter Katt.  (Pilt: Kaubanduskoda)

Esinejad, vasakult: Andres Talvik, Tanel Kerikmäe, Somaly Nyuon, Peter Katt (Pilt: Kaubanduskoda)

1.oktoobril toimus Kaubanduskoja Ekspordi Akadeemia raames Kambodža sihtturu seminar, eemärgiga tutvustada Eesti ettevõtjatele Kambodža turgu ning sealseid võimalusi. Seminaril kõnelesid Eesti Välisministeeriumi poliitikaosakonna Aasia nõunik Andres Talvik, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi direktor Tanel Kerikmäe, khmeerist üliõpilane Tallinna Tehnikaülikoolis, Somaly Nyuon ja ettevõtja Peter Katt.

Kambodža on kiiresti kasvava majandusega riik. Maailmapanga andmetel küündis kasv  2014. aastal 7,1%-ni ning ka järgneval kahel aastal on oodata kuni 6,9% kasvu.  Riigis kasvab ostujõud, ning aastatel 2009-2013 import riigis kahekordistus. Samal ajal on poliitiline olukord riigis keeruline. Samaly Nyuon nendib, et kuigi ametlikult peab Kambodža ennast demokraatlikus riigiks, on peaminister Hun Sen võimul olnud juba 30 aastat ning ta on korduvalt öelnud, et ei loobu ametist enne kui saab 74. aastaseks, mis teeb kokku aga 41 ametiaastat.

 

Vastastikune huvi on leige
Kambodža on Eesti ettevõtjate jaoks suhteliselt võõras turg . Eesti eksport ja import Kambodžaga on tagasihoidlik. Hetkel on Kambodža Eestile 137. ekspordi riik ning Eestisse toimuva impordi kohal pealt 60. kohal. Peamised impordiartiklid on riis, jalgrattad, tekstiil.  Kogukäive on 1,27 mln eurot, millest eksport moodustab 0,04 mln eurot ja import 1,23 mln eurot.  Ka ei ole Eestil Kambodžaga tugevaid diplomaatilisi suhteid, näiteks pole Kambodžas ei Eesti saatkonda ega ka aukonsulit. Talvik tunnistab, et kumbi pool  pole suhete loomisel piisavat huvi üles näidanud. Lähim saatkond asub Moskvas, aga 30-päevast viisat saab nii turismi- kui ärieesmärgil taotleda piirilt. Talvik nendib, et ettevõtlussektor võikski olla see, kes kahepoolseid suhteid soojendaks ning Eesti riik oleks kaubandussuhete tihenedes kindlasti valmis sõlmima topeltmaksustamise vältimise lepingu.

Tuleb siiski arvestada, et äritegemise keerukusega,   Maailmapanga andmetel on Kambodža äri alustamise lihtsuse kohapealt hetkel 185. kohal ning ehituslubade saamise koha pealt 183. kohal, kuid laenu saamine on riigis kerge. Tanel Kerikmäe, kes on aastaid osalenud külalisprofessorina ja õigussüsteemi arendajana Kambodžas Pannasastra ülikooli õigusteaduskonnas rõhutab, et kuigi tööjõud on Kambodžas odav, on selgelt puudust oskustööjõust ja keskastme spetsialistidest. Keskastme spetsialiste, kes majandusse panustaks, lihtsalt ei koolitata. Peter Katt, kes on ehitanud Kambodžasse, Sihanoukvilles’i kaks hotelli (Beach Road Hotel ja Beach Club Resort) ning seal ka alaliselt elab, jagab oma kogemusi ehitajatega, kellel täielikult erialased teadmised puuduvad. Näiteks, toob Katt välja, et maja ehitades võivad kohalikud töötajad panna kõigepealt paika ukse ja alles siis hakata sinna ümber seina ehitama. Katt soovitab Kambodžas ära ajades asjadel kindlasti ise silm peal hoida.

Osalejad (Pilt:Kaubanduskoda)

Osalejad (Pilt:Kaubanduskoda)

Lokkav varimajandus
Kambodžas on suur osakaal varimajandusel. Korruptsioon ja maksudest kõrvale hoidmine on tavalised. Ühendkuningriikide Kaubanduskoja lehel on soovitus „ oluline on teada kellele tuleb maksta”. Ka Katt kinnitab, et ilma õigete kontaktide ja nende toetamiseta Kambodžas äri ajada ei saa.

Ameerika Ühendriigid on potentsiaalsete sektoritena välja toonud põllumajanduse ja toiduaine tööstuse, ehituse, turismi, hariduse ja ravimitööstuse. Peamised ekspordiartiklid ongi tekstiil, jalatsid, toiduained. Turism on jätkuvalt tõusuteel, kui 2004 aastal külastas Kambodžat umbes  1 miljon välisturisti, siis 2015 aastat on see number juba 6 miljonit, prognoositakse jätkuvat kasvu. Sarnaselt naaberriigile Laosele, moodustab suure osa turismist (40%) kasiinoäri, peamisteks turistideks on lähiriikide kodanikud. Kinnisvaral hetkel veel konkreetset hinda pole. „Kui naabrimees on oma krundi 1 miljoniga maha müünud, siis tahetakse enda oma eest saada ikka vähemalt 1,5 kordset hinda”, kommenteerib olukorda Kratt. Samas jätab kinnisvara sektori fikseerimatus rohkem ruumi tingimiseks.

Nii Eesti hotelliärimees Peter Katt kui Tallinna Tehnikaülikoolis õppiv khmeer Somaly Nguon kinnitavad, et Kambodža keeruline poliitiline olukord ei mõjuta sealset äritegevust. Samuti ei tasuks kohkuda äritegemise keerukuse koha pealt. Boonusena sisenevad Kambodža tooted Euroopa Liidu turule tollivabalt. Peter Katt ütleb: „ Äritegemine Kambodžas on täitsa võimalik. Kui mina seda suudan, siis suudavad kindlasti ka teised,” kuid tõdeb, et ärialustamisega peaks alustama varem mitte hiljem.:„Veel 5 aastat ja siis on turg täis!”

LUGEMISSOOVITUSED:

Kambodža ajalugu ja taust: Hea eesti keelse ülevaate annab Karin Deani raamatust „ Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad” peatükk „V Laos, Kambodža, Vietnam: Indohiina pärand?” (Varrak, 2013)
Kambodža kaubandusministeerium 
Äri alustamise kohta: Doing Business in Cambodia
Välisministeerium

Artikel ilmus esmakordselt Kaubandustööstuskoja ajakirjas “Teataja” (November 2015)