line line line

Intervjuu: Gao Jingyi ja Märt Läänemets räägivad vastvalminud õpikust “Hiina keel”

Mart Veliste
AUKE, Tartu Ülikool
19.01.2016

Vahetult enne jõule rõõmustas kõiki Hiina huvilisi uudis vastvalminud õpikust „Hiina keel“. Tegemist on esimese eesti keelsele õppijale mõeldud abivahendiga. Selle tähendusrikka sündmuse puhul võttis AUKE ühendust Tartu Ülikooli teadlaste ja raamatu autorite Gao Jingyi ning Märt Läänemetsaga, et uurida täpsemalt õpiku ja Hiina keele õppimise kohta.

  1. Kust tuli idee või otsus, et nüüd on vaja üks õpik koostada?Zhong Wen

Märt Läänemets (ML): Hiina keelt on Tartu Ülikoolis õpetatud juba ligi 80 aastat. Eks vajadus eestikeelse õpiku järele ole ka juba ammune. Aga seni polnud seda suurt ja vaevarikast tööd, mida üks õpiku koostamine endast kujutab keegi ette võtnud. Konkreetselt sai seekord asi alguse TÜ endise õppeprorektori Martin Halliku initsiatiivist, kes ettepaneku välja käis,  sellele rahastuse leidis ja kogu projekti kureeris.

  1. Raamatu esitlusel (21.12.15) mainisite, et alustasite mitmel korral otsast peale. Mis oli kõige keerulisem või suurim väljakutse selle õpiku koostamise juures?

Gao Jingyi (GJY): Teemade ja meetodite valik. Näiteks loobusime täiesti lünkade täitmise harjutustest. Selle asemele tuli osa „meelespea“ oluliste lauseehituslike skeemidega.
ML: Jah, suurimaks probleemiks oli just „kuidas“. Kuidas materjali esitada just nõnda, et see eestikeelsele lugejale parimal viisil kasutatav oleks. Esialgsed versioonid olid ehk traditsioonilisemad, st järgisid rohkem varasemaid õpikuid, mida ise olime oma tundides kasutanud. Töö käigus omandas õpik üha rohkem originaalseid jooni ja tulemus on midagi sellist, mida enne pole tehtud. Muidugi ei olnud originaalsus eesmärk iseeneses. Peamine oli ikka meie nägemus, missugusena õpik kõige rohkem kasu tooks.

  1. Kellele on õpik mõeldud?

GJY: Eesti õppijatele ja huvilistele ning lugejatele, kel on lihtsalt huvi keele vastu.
ML: See peaks olema kasutatav nii tundides õpetaja juhendamisel õppides kui ka iseõppijatele. Aga ka lihtsalt hiina keele käsiraamatuna.

  1. Mis teeb Teie õpiku eriliseks?

GJY: Keeleteadlasena luban, et see õpik on originaalne ja teistest hiina keele õpikutest põhjalikum. Tavalistes õpikutes on liitsõna seletatud pelgalt tõlke kaudu. Selles õpikus on liitsõna aga lahti seletatud seda moodustavate lihtsõnade ehk tüvede kaupa. See aitab õppimist ja meeldejätmist. Tavalistes õpikutes on lauseehitus seletatud inglise keele vaatenurgast. Selles õpikus on lauseehitus seletatud eesti keele vaatenurgast.

  1. Milleks üldse õppida hiina keelt?

GJY: Hiina on maailmas rahvarikkaim riik ja suuruselt teine majandus. Hiina keelt osata on kasulik. Maailmas iga kuues inimene räägib seda. Hiinlased aga enamasti ei räägi inglise keelt, või räägivad seda parandamatult raske aktsendiga. Hiina keele hääldus on aga kergem ja seda õppinud välismaalased suudavad hiina keelt selgemini rääkida. See teeb kommunikatsiooni kergemaks.
ML: Hiina keel on vaieldamatult maailmakeel, maailma vanimaid kultuurkeeli, ja ilma seda oskamata ei ole võimalik ei Hiina kultuurist autentselt osa saada ega suhelda majanduse, poliitika jm valdkondades.

  1. Mis võiks ühele eesti emakeelega õppijale kõige keerulisem olla hiina keele omandamisel?

GJY: Alguses nõuab palju vaeva hiina toonidega harjumine. Enda õpetamiskogemuse põhjal võin öelda, et lääne-eestlased harjuvad toonidega paremini, kuna lääne-eesti keelekeelepruugis on välted sarnaste hiina keele põhitooni käikudega (s.t. põhitoon käib tasaselt, tõusus või languses). Ida-eestlastele on põhitooni käigud täitsa uued. Aga kui õppijal on hea muusikaline kuulmine, harjub ta ka toonidega paremini.
ML: Kirja ja häälduse algõpetus, kuna need on meie omadest väga erinevad. Häälduses mitte ainult toonid, aga ka paljud häälikud, mida eesti keeles ei ole. Seega algõpetus võib võtta rohkem aega, kui meile tuttavamate keelte osas, aga kui alused omandatud, ei ole hiina keel sugugi raskem, kui ükskõik, mis muu keel. Grammatika osas kindlasti märgatavalt kergemgi.

  1. Kas keelte vahel leidub ka sarnasusi, mis teevad hiina keele õppimise kergemaks?

GJY: Eesti ja hiina keelte vahel leidub palju sarnasusi. Tavalises lauses on sõnade järjekord sarnane. Tegija ehk alus paikneb reeglina tegusõna ees. Täiend on reeglina põhisõna ees. Pole sõna sugude vahet. Leidub sarnaseid sõnatüvesid ehk õigeks sõnamoodustamiseks ühiseid etümoloogiaid. Kõigepealt, sõna „tema, ta“ on hiina keeles samuti „tā“, sellest kirjutas juba Karl August Hermann 1895. aastal ilmunud artiklis. Loogilise vastavuse näiteks on sõnad „sündima“ –  hiina keeles „shēng“, sõna „kündma“ – hiina keeles „gēng“; ma kirjutasin sellest 2015. aastal  Sirbis. Kõik need sarnasused teevad hiina keele õppimise kergemaks.

  1. Raamatu eessõnas mainite, et peate väga oluliseks traditsiooniliste märkide õppimist. Miks ei piisaks vaid laiemalt kasutuses olevate lihtsustatud märkide õppimisest?

ML: Hiina kirjamärkide ajalugu on üle 3000 aasta pikk. Märkide kuju on kujunenud pikas arengus ja iga kujund sisaldab teatud tähendusi. Kui need juba algõppes omandada, on hiljem uusi märke ja sõnu palju lihtsam õppida. Lihtsustatud märke on küll lihtsam kirjutada, kuid paljud neist on kaotanud seose algupärase kujundliku tähendusega. Kui aga traditsioonilised märgid on selged ja samuti lihtsustamise reeglid, siis lihtsustatud märke on võimalik omandada ilma eraldi õppimiseta töö käigus. Vastupidi on aga palju raskem.

  1. Milline oleks Teie peamine soovitus algajale hiina keele õppijale?

GJY: Nii nagu hiina lapsed enne algkooli minekut, võiks alustada sõnade ja väljenditega. Ilma hiina hanzi kirjamärkideta saab sooritada juba HSK-2 testi (hiina keele ametlik test, milles on kokku 6 taset). Selle saavutusega tekib endal suurem huvi ja tugevam põhi hiina keelde süvenemiseks. Nii saab õppida hiina hanzi kirjamärke juba äraõpitud kõnekeele sõnade peale.
ML: Lisaksin siia, et oluline on alguses rohkem vaeva näha ja nii häälduse kui ka kirjutamise põhialused hästi selgeks õppida. Siis läheb edasi juba üsna kiiresti. Tahta algul lihtsalt ja pealiskaudse õppimisega läbi saada ei kanna nii head vilja. Aga eks see ole igasuguse õppimisega.

  1. Mis on järgmine samm? Kas võib oodata edasijõudnutele mõeldud õpikut?

GJY: Ma hakkaksin tegema esiteks eesti-hiina põhisõnavara sõnastikku. Väga lihtsa grammatikaga hiina keel  on nagu tüvede kogum. Kui õppija oskab 2500 hiina tüve, sama palju õpivad hiina lapsed algkoolis, saab ta hiina keelest enamasti aru ja suudab ise edasi minna.
ML: Kindlasti vajaks see õpik töövihikut ja helikandjat tekstidega. Edasijõudnute õpik oleks loomulikult vajalik, aga kiiresti seda ei julge lubada. Paljud muud tööd on teoksil ja eks see nõua ka uut rahastust. Seda viimast ei ole aga sugugi lihtne saada, sest vähemalt Tartu Ülikoolis hiina keelt ei pea- ega kõrvalerialana ei õpetata ja praeguste üliõpilaste arvu vähenemise ja õppekavade kokkutõmbamise poliitika taustal ei ole hiina keele eriala, rääkimata õppekava avamist ka loota. Sellega jääb hiina keel ikka pelgalt valikaineks ja ülikoolis minu kogemuse kohaselt tegelikult kedagi eriti ei huvita ei hiina ega laiemalt Aasia keelte ja kultuuride õppe arendamine. Selline paradoks. Õpik oli õnnelik „esimene pääsuke“, aga kas ja millal saabub kevad, on raske öelda.

AUKE tänab Märt Läänemetsa ja Gao Jingyid antud intervjuu eest. Kellel tekis artiklit lugedes suurem huvi Hiina keele vastu soovitame otsida „Hiina keelt“ Tartu Ülikooli Kirjastusest ja teistest hästi varustatud kauplustest ja veebipoodidest.


LOE LISAKS:
http://tartu.postimees.ee/3443637/ilmus-esimene-eestikeelsetele-oppijatele-tehtud-hiina-keele-opik
http://opleht.ee/27538-hiina-keel-on-lihtsam-kui-paljud-euroopa-keeled/