line line line

Tagasivaade aprillikuisele BAAS konverentsile

UT160407AT0143

Täpselt kaks kuud tagasi toimus Tartus rahvusvaheline Balti Aasia-uuringute Alliansi (BAAS) konverents.
Sellega seoses palusime peakorraldajatel Märt Läänemetsal ja Andreas Johandil teha lühike ülevaade toimunust.

1.) Selle aasta konverents oli järjekorras juba teine. Kust, millest ja kelle algatusel on üldse BAAS konverentsid alguse saanud?

Mõte luua Baltikumi ülikoolide Aasia-uurijaid koondav ühendus hakkas liikuma juba hulk aastaid tagasi ja selle algatajaks olid Leedu kolleegid. See on ka loomulik, sest Vilniuse Ülikool on Aasia-uuringute alal vaieldamatult kolme Balti riigi juhtiv ülikool. Sealne orientalistikakeskus (Orientalistikos Centras) loodi 1993. aastal, vaid aasta enne Tartu Ülikooli orientalistikakeskust, ning on kahe aastakümnega arenenud iseseisvaks instituudi mõõtu Aasia-uuringute keskuseks täiemahuliste bakalaureuse- ja magistriõppekavadega, kus õpib üle 200 üliõpilase.

Tegelikkuseks sai Balti Aasia-uuringute Alliansi (Baltic Alliance for Asian Studies) loomine aga alguse 2013. aastal, mil viie ülikooli – Vilniuse Ülikooli ja Kaunase Vytautas Magnuse Ülikooli, Läti Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli – orientalistide ühisnõul sai ühendus loodud. BAAS on Balti ülikoolide juures asuvate Aasia-uuringutega tegelevate akadeemiliste asutuste, mitte üksikisikute ühendus. Alliansi esimese eesistuja kohustused võttis enda peale juba nimetatud Vilniuse Ülikooli orientalistikakeskus. Otsustati, et eesistuja-asutus on ühtlasi iga kahe aasta tagant toimuva BAAS konverentsi korraldaja. Esimene BAAS konverents toimuski Vilniuses 3.-4. aprillil 2014. Sellel konverentsil võeti vastu Alliansi põhikiri (BAAS Charter) ning otsustati eesistumise üleandmine järgmiseks kaheks aastaks Tartu Ülikooli orientalistikakeskusele, kelle korraldada jäigi konverents 2016. aastal.

2.) Mis kolme konverentsi päeva jooksul toimus? Kuidas üldiselt konverents läks?

UT160407AT0004Teine Balti Aasia-uuringute Alliansi konverents (Second Baltic Alliance for Asian Studies Conference) toimus 7.-9. aprillini 2016 Tartu Ülikoolis TÜ orientalistikakeskuse korraldamisel. Konverentsi finantseeris täies mahus Tartu Ülikool; raha saadi Aasia-uuringute arendamiseks saadud TÜ arengufondi eraldisest ja meie orientalistide uurimisgrantidest. See on, muide, BAAS-i üheks põhimõtteks, et konverentside finantseerimise eest vastutab ja kannab hoolt korraldav asutus. Tartu Ülikool sai konverentsi tipptasemel korraldamisega auga hakkama. Siinkohal korraldajate nimel veelkord tänud ja sügav kummardus rahaeraldiste ja finantsotsuste tegijatele.

Kolme päeva jooksul toimus paljugi. Selle aja sisse tuli mahutada umbes sadakond ettekannet, mis toimusid 11s teemapaneelis ja 7s sektsioonis, lisaks kolm plenaarettekannet ja kaks stendiettekannete sektsiooni. Osalejaid oli lisaks kolmele Balti riigile veel ligi paarikümnelt maalt, nii et tegemist oli üsna suurejoonelise rahvusvahelise konverentsiga. Nagu sellistele n-ö regioonipõhiste teadusühenduste konverentsidele omane, oli teemade valik väga lai, ulatudes näiteks muistse Lähis-Ida ja budismi uuringutest tänapäeva julgeoleku- ja sotsiaalprobleemideni välja. Kõikide paneelide ja sektsioonide teemad ning ettekannete kokkuvõtted on koondatud minikogumikku. 

3.) Mis olid teie jaoks konverentsi eredamad tipphetked?

Korraldajana oli nii enne konverentsi kui ka konverentsi ajal väga palju tegemist, nii et ega kõiki tipphetki ilmselt ise ei näinudki. Kuuldavasti olid kuulajate hulga järgi otsustades populaarseimad just tänapäeva Lähis-Ida temaatikat käsitlevad paneelid ja sektsioonid. Märkimisväärne oli kompaktne hiina keele uurijate paneel (paneel nr 6) tervelt 8 ettekandega, neist enamik Hiina Rahvavabariigi teadlastelt. See näitab, et Tartu Ülikool on saamas selle teadusharu tunnustatud ja rahvusvaheliselt nähtavaks keskuseks, kuhu ka kaugelt kohale tullakse. Seda eeskätt tänu paneeli kokkukutsuja, meie hiina keele teaduri Gao Jingyi aastatepikkusele tööle ja sidemete loomisele.

UT160407AT0025

Märt Läänemets

Kõigile osaks saanud tipphetked olid loomulikult konverentsi avamine ja plenaarettekanded Audrius Beinoriuselt Vilniuse Ülikoolist, Gebhard J. Selzilt Viini Ülikoolist ja Robert Rollingerilt Innsbrucki Ülikoolist. Plenaarettekandeid kanti üle ülikooli multimeedias ja salvestati UTTV-s. Osavõtjate vabale suhtlemisele ja kontaktide loomisele aitasid kaasa avabankett ja konverentsi klubi. Tipphetkeks oli vaieldamatult ka teise päeva õhtul aulas toimunud FC Schola ansambli kontsert Raho Langsepa juhatamisel.

4.) Mis on see üks mõte või idee, mille endaga konverentsilt kaasa võtsite?

Eelkõige muidugi rõõm, et saime selle päris suure väljakutsega hakkama. Esmatähtis märksõna on kindlasti rahvusvaheline koostöö ja kontaktide loomine meie ja teiste maade Aasia-uurijate vahel, millele konverents andis võimsa impulsi. Samuti Tartu Ülikooli tutvustamine tõusva Aasia-uurimise keskusena.

5.) Kas BAAS konverentside sari jätkub? Kus tuleb järgmine suur konverents?

BAAS konverentsid jätkuvad kindlasti. Alliansi eesistumine läks järgmiseks kaheks aastaks Läti Ülikooli Aasia-uuringute osakonnale, mis korraldab 2018. aastal kolmanda BAAS konverentsi. Tartu konverentsi ajal toimunud BAAS-i nõukogu koosolekul täienes ka Alliansi liikmeskond: kuuenda asutusena võeti vastu Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsev Aasia ja Vaikse ookeani uuringute keskus. BAAS-i raames kavandatakse aga ka muud koostööd, näiteks on päevakorras Baltikumi ühise Aasia-uuringute ajakirja väljaandmine, senisest elavam õppejõudude, teadurite ja üliõpilaste vahetus.

Märt Läänemets – HVKU orientalistikakeskuse dotsent, konverentsi korraldustoimkonna esimees
Andreas Johandi – HVUS religiooniuuringute doktorant, konverentsi korraldustoimkonna sekretär

VAATA LISAKS:
Konverentsi fotod
Konverentsi PDF kogumik
Konveretsi avakõne ja Audrius Beinoriuse plenaarettekanne  
Gebhard J. Selzilt’i ja Robert Rollingeri plenaarettekanded 
Tartu Ülikooli orinetalistikakeskus