line line line

Vastuvõtt Tallinna Ülikooli Aasia ühiskondade magistriõppesse on avatud

Tallinna Ülikool kutsub õppima Aasia ühiskondade magistriõppesse, mis on algavaks õppeaastaks läbinud põhjaliku uuenduskuuri ja pakub uusi teadmiste omandamise vorme. Aasia uuringute õppekava pakub kursuseid Aasia riikide ühiskondadest ja poliitikast, keskendudes peamiselt Jaapani, Hiina ja Kagu-Aasia piirkonnale.

KELLELE ON ÕPPEKAVA MÕELDUD?

Õppekava on avatud kõigile, kellel on huvi kaasaegse Aasia vastu. Sobival kandidaadil on bakalaureusekraad sotsiaalteadustes (nt antropoloogia, sotsioloogia, geograafia, riigiteadused, rahvusvahelised suhted) või Aasia uuringutes (Jaapani, Hiina, Kagu-Aasia või Lähis-Ida uuringud). Võrdselt on teretulnud kõik, kes tunnevad, et kaasaegse Aasia ühiskondade tundmine võiks anda eelise ükskõik millises tegevusvaldkonnas. Õppe paremaks sobitamiseks töögraafikuga toimuvad Aasia ühiskondade loengud neljapäevast laupäevani.

Õppekava läbimine annab eelise töös spetsialistina nii ettevõtluses kui ka riigisektoris ametikohtadel, kus eeldatakse Ida- ja Kagu-Aasia või Lähis-Ida poliitilise olukorra, ühiskondade ja kultuuride põhjalikku tundmist.

“Aasia uuringute magistrantuuris õppisin jaapani keelt ja kultuuri, mille tundmine on olnud mulle suureks eeliseks rahvusvahelises müügis, sest Jaapan on ALPAKA üks olulisematest eksporditurgudest.”Maarja Suiste, ALPAKA ekspordimüügi spetsialist.

OLULISED ERIALAAINED

Esimese õppeaastal õpitakse tundma, mis ja milline on Aasia ning kuidas seda uurida. Kogetakse Aasia ühiskondi ja poliitikat läbi filmi ning tutvutakse Aasia linnadega. Uuritakse koos nii üleilmseid kui ka kohalikke arenguid, mis kujundavad Aasia linnade ilmet, avalikku ruumi ja arenguvõimalusi, ning seda, milliseid poliitikaid ja kogemusi võiks linnad maailma erinevates piirkondades omavahel jagada. Kevadel asutakse lähemalt uurima Hiinat, Jaapanit ja Kagu-Aasia riike. Instituudi üldained keskenduvad näiteks mitmekultuurilisusele globaalsest perspektiivist ja kultuurianalüüsi võtmemõistetele.

Teise õppeaastal saab uurida religiooniga seotud kaasaegseid teemasid, rääkida kaasa kuumadel Aasiaga seotud teemadel, uurida valikainena Aasia kirjandust ja osaleda ülikooli projektis ELU. Samuti tutvutakse praktika raames võimalike tööandjatega või omandatakse vastavalt huvile praktilisi kogemusi uutes ja originaalsetes vormides.

Aasia ühiskondade magistriõppes on ideaalne võimalus õppida Aasia keeli (hiina, jaapani, türgi, araabia) või lihvida oma inglise keelt nii uurimistöö kirjutamiseks kui ka edaspidi tööturu jaoks.

Tutvu õppekavaga siin.

AKADEEMILINE ELU

2018.—2019. aastal toimub Erasmus Plus Mobility programmi raames tudengite ja õppejõudude vahetus Aasia uuringute suuna ja Myanmari Mandalay Ülikooli vahel. Esmakordselt saab lühikursusel õppida birma keelt ja kolm tudengit lähevad Myanmari. Sama programm toob meile kahel korral kursust lugema Tai staarteadlase Pavin Chachavalpongporni. Erasmuse kaudu õpetab meil Lähis-Ida kaasaegseid ühiskondi Asad Azmat Dalarna Ülikoolist Rootsis. Huvi korral saavad tudengid osaleda teadlaste uurimisprojektides. Toimuvad Aasia filmiõhtud. Tudengid saavad ise korraldada põnevaid üritusi.

ÕPPEJÕUD

Alari Allik keskendub oma teadustöös omaeluloolisusele Jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele. Ta tegeleb ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimisega. Alari Allik on Aasia uuringute akadeemilise suuna juht.

Karin Dean huvitub poliitgeograafina Kagu-Aasia riikide ja ühiskondade ajaloolise kujunemise iseärastustest, tekkinud poliitilistest suhetest, tänastest sotsiaalsetest ja poliitilistest protsessidest nagu linnastumine ja inimeste mobiilsus, ühtlasi kritiseerib ta aga Anglo-Ameerika perspektiivide kesksust akadeemias ja rahvusvahelistes suhetes. Karini teadustöö võtmesõnadeks on piirid ja piirialad, geopoliitika, võim, vähemusrahvused, poliitika, territoriaalsus ning need viivad teda Myanmari ja Taisse ning Hiina, India ja Tai piiraladele.

Alexander Horstmann huvitub antropoloogina Kagu-Aasia paljurahvuselistes ja –religioossetes ühiskondades toimuvatest protsessidest, mis on seotud etniliste identiteetide ja mitmekesisusega, rahvusluse ja vähemus-rahvuste õigustega, religioossete liikumiste ja kogu-kondadega, piiride ja kultuurilise üleilmastumisega. Tema teadusprojektid on teda viinud Taisse, Myanmari, Malaisiasse, Indoneesiasse ja Lõuna-Hiinasse.

Maret Nukke huvitub Jaapani ühiskonnast ja poliitikast, iseäranis neist ühiskonna nähtustest, millest rääkimine on Jaapani ühiskonnas kujunenud tabuteemaks. Lisaks Jaapani sise- ja välispoliitiliste konfliktide teemale on tema huviorbiidis Jaapani ühiskonna ja kultuuri piirialadel aset leidvad teisenemised ja muutused ühiskonna peavoolust lahknevates nähtustes nagu näiteks jaapani uuskodutute elupaikade kui linnaruumi piiridel aset leidva ühiskonna sotsiokultuuriliste tähendusväljade taasloomise uurimine.

Helen Geršmani erialaks on araabia keel, kirjandus ja retoorika. Ta uurib araabiakeelset mõttemaailma ning kitsamalt huvitab teda klassikaline araabia retoorika.

Katja Koorti uurimisvaldkonnad on Ida-Aasia kultuuri- ja mõttelugu fookusega taoismi ja konfutsianismi ühiskondlikel ja poliitilistele aspektidel.

Taru Salmenkari uurib Hiina majanduslikku ja poliitilist tõusu maailmas Hiina ajalooliste ja regionaalsete arengute perspektiivis. Eriti lähedasteks teemadeks on tal Hiina kodanikuühiskond ja Hiina poliitilise süsteemi mõjud kohalike inimeste eludele, millest on tal valmimas raamat.

Otto Jastrow on araabia keele ja kultuuri professor. Ta on viibinud arvukatel välitöödel Lähis-Ida riikides nagu Türgi, Liibanon, Süüria, Iraak, Jeemen ja Iisrael ja uurib araabia kõnekeelt, peamiselt erinevaid Süüria, Iraagi ja Kagu-Türgi dialekte. Hetkel uurib ta Türgi linnast Mardinist pärit araabiakeelseid tekste.

Loe õppejõudude kohta rohkem siit.

Avalduse saab esitada kuni 4. juulini 2017 infosüsteemis SAIS!

Lisainfo ja vastuvõtutingimused: www.tlu.ee/aasia-uuringud