line line line

MA tööd 2015/2016

“Ethnic Identity of the Indigenous Ainu people in Japanese society”, Susanna Nukke
Juhendaja: Maret Nukke

Alates 19. sajandi teisest poolest, kui Jaapan koloniseeris ainude poolt asustatud maa-alad, on ainude identiteet ning elustiil radikaalselt muutunud. Uurisin, kuidas ainud tänapäeva Jaapani ühiskonnas elavad. Uurimustöö andis ülevaate kõige olulisematest viisidest, kuidas Jaapani valitsus on reguleerinud ainude traditsioonilist elustiili ja kombeid ning millist mõju on see avaldanud nende elule ja identiteedile.

Viisin läbi ka küsitluse, mis koosnes kolmest etapist. Esimeses, küsitluse osas uurisin, millised sisemised ja välimised tegurid mõjutavad ainu identiteeti ning millised nendest teguritest on positiivsed, millised negatiivsed. Teises osas võrdlesin ainude eluolu aastatel 1986, 1998 ja 2015 ning kolmandas etapis vaatlesin ainude huvi oma kultuuri vastu, nende pühendumist oma etnilisele identiteedile.

Vastuste põhjal viisin läbi ka kolm lühiintervjuud.Tulemused näitavad, et ainud, kes on oma päritolust ja kultuurist huvitatud ning osalevad aktiivselt oma kogukonna heaolu parandamises, usuvad, et nende kultuur ei ole haihtunud. Tänapäeva ainude identiteeti iseloomustab ka püüdlus õiglaste seaduste poole ning võitlus diskrimineerimise vastu. Ainud tegutsevad selle nimel, et muuta varasem negatiivne identiteet positiivseks.


“Riigiidentiteedi roll Iraani välispoliitikas: 2013-2015 tuumaläbirääkimistel põhinev analüüs”, Sandra Peets

Juhendajad: Martti Kalda M.A ja Helen Geršman M. A

14.juulil 2015 sõlmisid Iraan ja P5+1 riigid koos Europpa Liiduga lõpliku tuumakokkuleppe ehk ühise tegevuskava. Tuumaläbirääkimiste kestel, mis vältasid 2013-2015. aastani, püüdis Iraani režiim protsessi kujundada “ideoloogiliste punaste joonte” sees. Need on peamised Iraani identiteedi diskursused, mis seavad piiranguid ja/või võimalusi välispoliitilisele suunale ja sammudele. Sellest lähtudes oli magistritöö eesmärgiks analüüsida peamisi Iraani välispoliitikat mõjutavaid identiteete. Uuring põhines konstruktivismil ja rajanes A.P. Tsygankovi metodoloogilisel raamistikul. Analüüs toetus viimaste tuumaläbirääkimiste kestel Iraani kõrgeima juhi, Ajatolla Khamenei, ja president, Hassan Rouhani, poolt tehtud ametlikele avaldustele. Töö lähtus seisukohast, et identiteet on rahvusvaheliste suhete uurimises oluline tegur, mis toodab konteksti, milles välispoliitikat realiseeritakse. Läbiviidud analüüsi tulemusena saab esile tuua kuus põhilist Iraani Islamivabariigi identiteedi diskursust, mis märkimisväärselt mõjutavad riigi seniseid ja edasisi välispoliitilisi otsuseid. Need on islami solidaarsus, märterlus, iseseisvus, vaenlane, Pärsia natsionalism ja õiglus.

“Kawaii-esteetika kui identiteet noorte seas Jaapani tänavamoe näitel”,  Ann Talistu
Juhendaja: Maret Nukke

Magistritöö analüüsib kawaii-esteetika ehk nunnususele rõhuva esteetika rolli noorte identiteedi loomisel, keskendudes tänavamoele ning sellega kaasnevatele subkultuuridele. Põhieesmärgiks on välja selgitada, kas kawaii-esteetika võimaldab noortel end väljendada ja kehtestada või muudab see nad hoopis allaheitlikeks. Selleks vaadeldakse kawaii-esteetikat laiemalt, uuritakse tänavamoe subkultuure ning nendele suunatud ajakirju Gothic & Lolita Bible, KERA ja EGG. Samuti analüüsitakse ajakirjades tarbijate pilte, keskendudes nende välimuses esinevatele kawaii-esteetika elementidele ning poosidele, mis on jaotatud võimu esindavateks ning allaheitlikeks vastavalt Erving Goffmani teosele Gender Advertisements.

Analüüsist selgus, et kawaii-esteetika ideoloogiat võib laiemalt näha patriarhaalse ühiskonna sümboolse katsena muuta naissugu allaheitlikuks. Samas võivad naised nunnusust oma eesmärgi saavutamise nimel ära kasutada. Tänavamoodi ning sellega kaasnevaid subkultuure tajub ühiskond tihti „mürana“ ning suhtub neisse eelarvamusega. Ajakirjade uurimus näitas, et tarbijate piltidel esinevad poosid on aastatega muutunud üha rohkem allaheitlikeks ning värvikirevad toonid neutraalsemateks. Taoline muutus võib olla tingitud ajakirjade kaudu poseerimise õppimisest kui ka soovist neutraalsete toonidega värvikirevast tänavamoest eristuda ning seega silma paista. Analüüsi kaudu tuli esile aspekt, et noortel võimaldatakse end tänavamoega väljendada, kehtestada, mänguliselt  ühiskonna struktuuridele vastu hakata ning peavoolu ühiskonnast eristuda, kuid seda kõike vaid ettenähtud ja kontrollitud piirides.


“Hiina uus välispoliitika: Müüt või tegelikkus?”
Juhendajad: Karin Dean ja Urmas Pappel

Hiina näeb endiselt mittesekkumise printsiipi kui peamist välispoliitika alustala, ent selle jätkusuutlikkus on sattunud viimasel ajal kahtluse alla seoses Hiina tõusmisega maailma mõjukamate suurriikide hulka. Põhiidee Hiina mittesekkumise printsiibi taga on suveräänsus, mille tähtsustamise tagamaid tuleb otsida Hiina ajaloost. Hiina ei soovi kergekäeliselt loobuda taas kätte võidetud suveräänsusest, mistõttu otsib Hiina liitlasi arenevate riikide seast. Kuna absoluutne suveräänsus tänapäeva ühiskonnas ei ole võimalik, siis on küsimus mittesekkumise printsiibi  jätkusuutlikkuse kohta õigustatud.

Magistritöö peamine eesmärk on anda ülevaade mittesekkumise printsiibist Hiina välispoliitikas, seda printsiipi toetavast suveräänsuse teooriast ning selgitada välja kuidas on Hiina välispoliitiline retoorika muutunud viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul. Selle uurimiseks analüüsib töö Hiina kõrgema juhtkonna kõiki välispoliitilisi kõnesid, mis on kättesaadavad avalikult internetis.

Uurimuse tulemusena saab väita, et Hiina mittesekkumise printsiibi retoorika ei ole püsinud nii muutumatu kui tavaliselt väidetakse. Hiina ei ole küll hüljanud mittesekkumise printsiipi kui sellist, kuid retoorika kasutamine on viimastel aastatel muutunud oluliselt peenekoelisemaks, enesekindlamaks ning osades piirkondades teatud mõttes isegi ähvardavamaks. Samuti kerkib Hiina välispoliitilises retoorikas esile vastastikuse usalduse puudumise kontseptsioon, mida Hiina on asunud julgeolekustama ehk retoorikast koorub välja, et Hiina arvates ei saa ilma vastastikuse usalduseta olla ka win-win olukorda, ei stabiilsust ega ühist julgeolekut.