line line line

MA tööd 2016/2017

 

KEVAD

“Utopistlikud motiivid Miyazaki Hayao filmides: “hea” ja “halva” koha konstrueerimine”, Alisa Ivanova
Juhendajad: Maret Nukke

Magistritöö uurib utopismi väljendusi kaasaja jaapani animatsiooni suurmeistri Miyazaki Hayao filmides. Uurimuse eesmärgiks oli selgitada, kuidas konstrueeritakse jaapani kultuuris “hea” ja “halva” tähendusega kohad ehk utoopia ja düstoopia, ning kirjeldada nende põhimõtete ilminguid Miyazaki lavastatud animedes. Uurimus toob näiteid sellest, kuidas režissöör on teostanud neid ideelises, sisulises ja visuaalses plaanis. “Hea” ja “halva” koha ruumilise perspektiivi kontekstis läheneb analüüs eesmärgile ka Juri Lotmani semiosfääri, piiri ja tegelase mõistetest lähtuvalt.

Analüüsi käigus selgus, et Miyazaki filmides esineb “hea” koht kuldajastu nostalgia ja lapsepõlveigatsuse kujul. Kuldajastu kontekstis rõhutab režissöör eriti muistse looduse üleolekut ning inimeste austavat suhtumist sellesse, mis on seotud iidses Jaapanis tugeval positsioonil olnud shintō uskumuste ja üleloomulikuga. Inspireerituna muistsetest Jaapani naisvalitsejatest ja šamaanidest loob režissöör tugevaid ja iseseisvaid naispeategelasi, kes ei allu kaasajal jaapani animatsioonis üldlevinud stereotüüpidele. Miyazaki loob kaasahaarava ja õpetliku sisuga lugusid, konstrueerides mitmetasandilisi fantaasiamaailmasid, milles utoopia ja düstoopia on omavahel läbipõimitud. Jaapanlaste düstoopiline tunnetus on tugevalt seotud looduskatastroofide, sõjatemaatika ja tehnoloogilisest progressist tingitud probleemidega, mis leiab Miyazaki filmides tõlgendust tema enim armastatud teemade kaudu – ökoloogia, looduse hoidmine ning tugev sõjavastane sõnum. Miyazaki utopistlikuks taotluseks on tasakaal keskkonna ja inimese vahel ning looduse ja tehnoloogia orgaaniline kooslus.

“Jaapani keele õppimisel kasutatava vahekeele eripärad eesti üliõpilaste hulgas”, Akiko Masaki Kadarik
Juhendaja: Alari Allik

Uurimustöös on käsitletud eesti õpilaste jaapani keele kasutust keele omandamisel ning on esmakordne teemal, mis iseloomustab eesti üliõpilaste keelelisi eripärasid jaapani keele kasutamisel. Uurimustöö esimeses osas antakse ülevaade vahekeelte uuringutest ning tutvustatakse meetodit, kuidas on autor analüüsinud eesti õpilaste vahekeelt. Teises osas vaadeldakse eesti õpilaste vahekeelt, võttes aluseks nende kirjalike tööde vigu, ja iseloomustatakse nende vahekeele eripärasid. Kolmandas osas käsitletakse eesti õpilaste jaoks keerulisi küsimusi jaapani keele õppimisel, tuginedes nende vahekeele eripäradele ja sagedamini tehtavatele vigadele

Uurimistöö lähtealusena on analüüsitud õpilaste kirjandeid, mis on kirjutatud jaapani keele eksami ühe osana (aastatel 2007-2015). Kokku on kasutatud 67 eksamikirjandit, välja on jäetud vene juurtega õpilaste kirjutatud 14 kirjandit, kuna nende õpilaste emakeel ei olnud eesti keel.

Analüüsi järeldusena ilmnesid mõned vahekeele üldised suunitlused:
• Partiklite kasutuses tehakse palju vigu.
• Jaapani keele grammatilisi vorme, mis annavad edasi kõneleja suhtumist (vihjed ja info), kasutatakse harva.
• Transitiivse verbi sagedane kasutus.

Käändepartiklite kasutuse erinevusest ja kõneleja suhtumist näitavate vormide puudumisest tulenevate probleemide abil tutvustatakse kahte äärmust ― eesti ja jaapani keele osalisest sarnasusest ning mõlemas keeles täielikest erisustest ― tulenevaid vigu. Lisaks tuuakse välja, milline võib olla selliste eksimuste mõju kuulajale ja lugejale, seda eriti jaapani keele puhul. Õpilaste eksimuste põhjustest aru saamine aitab jõuda selle töö eesmärgini, et leida lihtsam ja efektiivsem viis, kuidas õpetada eesti õpilastele jaapani keelt.

“Lühiabielude kontseptsiooni muutus tänapäeva Iraanis toetudes 7. sajandil vastuvõetud seadustele”, Kristiina Soosaar
Juhendajad: Helen Geršman M.A., Martti Kalda M.A.

Magistritöö keskendub sellele, kuidas väljendus 7. sajandil praktiseeritud lühiajaliste abielude traditsioon sunniitide ja šiiitide seas, kuidas on see avaldunud pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni šiiitlikus Iraanis ja kas see on ühiskonnas omaks võetud samal kujul nagu prohvet Muḥammadi ajal. Lisaks uurib magistritöö, kuidas on lühiabielude sõlmimise tingimused muutunud erinevates ajastutes ja kas lühiajalist abielu võib tõlgendada legaalse prostitutsiooni ühe vormina šiiitlikus Iraanis või abieluvormina. Uurimismeetoditena kombineeriti sisuanalüüsi ja lähilugemist. Töös analüüsiti araabiakeelseid ḥadīṯ’i kogumikke, koraani salme ja Ajatollah Khomeini teost “Taḥrīr al-Wasīla”.

Analüüsitud ḥadīṯ’idest selgus, et lühiajaline abielu oli mõeldud põgusateks kokkusaamisteks ja seda tõlgendati kui prostitutsiooni. Sellist praktikat kasutati pigem noorte sõjameeste motiveerimiseks sõjaekspeditsioonidel. Lühiajalise abielu sõlmimiseks piisas kas riidetükist, peotäiest datlitest ja jahust või mantlist. Šiiitide imaamid on vastupidiselt sunniitidele positiivsema hoiakuga lühiajalise abielu suhtes. Šiiidid toetuvad koraani salmireale (4:24), mis teeb lühiajalise abielu nende jaoks legaalseks ja kuna keeldu ei ole koraanis sõnaselgelt ära toodud, siis jätkavad nad selle praktiseerimist ka tänapäeval.

Lühiajaline abielu on muutunud läbi erinevate ajastuste, aga sarnaseid jooni võib ikka veel leida. See tähendab, et see on ühiskonnas omaks võetud, aga vastavalt seadusandlusele on lühiajaline abielu reeglistatud. Iraani Islamivabariigi tsiviilkoodeksi artiklites 1075 ja 1076 tunnistatakse lühiajalise abielu seaduslikkust ja võrdväärsust tavaabieluga, aga lühiajaline abielu on ajaliselt piiratud. Lapsed, kes antud abielust sünnivad, saavad samasugused õigused nagu tavaabielust sündinud lapsed.

SÜGIS

“Heategevuse osatähtsus islamistliku terrorismi rahastamises”, Kristina Saad
Juhendaja: Helen Geršman M.A.

Islamistlik terrorism on jõudnud lähemale nii Euroopale kui ka Eestile ning on nähtus, mille olemus ja rahastamine vajab uurimist, et mõista, mis tingib ja võimaldab taoliste liikumiste tegevust. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, milline on heategevuse roll terrorismi rahastamisel, samuti uuritakse, kuidas kasutatakse ära islamist tulenevat almuse kontseptsiooni, et terrorismi rahastamist õigustada. Magistritöö on kvalitatiivsel tekstianalüüsil põhinev teoreetiline töö, mille seatud eesmärkide täitmiseks kasutatakse teemakohaseid ja rahvusvaheliselt tunnustatud allikates ilmunud töid.

Heategevusorganisatsioonide kaudu liikuv raha on märkimisväärne tuluallikas islamistlike terroriorganisatsioonide rahastamisel. Almuse maksmine on üks islami tugisammastest, kuid nende maksete kogumine on tihti anonüümne ning ei ole teada, kuhu see raha edasi suunatakse. Autor jõudis järeldusele, et vaatamata püüdlustele almuse makseid reguleerida, ei saa olla lahendus vaid tugeva kontrolli ja järelevalve kehtestamises. Selleks, et lõpeks almuste suunamine terroristlikele organisatsioonidele, peab toimuma muutus ideoloogias, mis taolist tegevust õigustab. Heategevuse kaudu islamistliku terrorismi rahastamise kadumist ei ole oodata seni, kuni almuse maksed seotakse toetusega terroristidele, kelles nähakse islami huvides tegutsevaid isikuid.