line line line

MA tööd 2017/2018

KEVAD

“Prostitutsiooni ja kompenseeritud kohtamise normaliseerumine üleminekuühiskonnas enjo kōsai ja JK-äri näitel Jaapanis”, Gerda Kosk

Juhendaja: Maret Nukke, PhD

Magistritöös käsitletakse enjo kōsai ja JK-äri (koolitüdrukute prostitutsioon ning nende seltskonna ja teenuste müük) teket ja arengut seoses protsessiga Jaapani ühiskonnas, mis on põhjustatud demograafilistest muutustest ning uusliberalismi ja postfeminismi levikust. Enjo kōsai ja JK-äri muutusid populaarseteks just selliste kontseptsioonidega seotud murrangulisel ajastul, mistõttu on võimalik järeldada, et nende levik on seotud sellises üleminekustaadiumis ühiskonna vastuolude ja ebakindlusega. Magistritöös leidsid kinnitust kaks väidet.

  1. Enjo kōsai ei ole Jaapanile eriomane nähtus, vaid sarnased materiaalsel tehingul põhinevad, kuid prostitutsioonist eristatud suhted on levinud üle maailma. Võrdluseks kasutati Ida-Euroopa ja Sahara-taguse Aafrika kultuure, mis on mõjutatud uusliberalismi ja postfeminismi globaalsest levikust. Võrdluses ilmnesid mõlemas piirkonnas esinevate nähtuste sarnased jooned enjo kōsai‘ga, seega võib järeldada, et sarnased tendentsid leiavad aset kõikjal maailmas, kuhu uusliberaalsed ja postfeministlikud mõtteraamistikud ulatuvad.

  2. JK-äri teke on tingitud paljudes kultuurides levinud kompenseeritud kohtamise ja Jaapani kultuurile omaste tunnuste (mizu shōbai ja koolivormikultus) koosmõjust. JK-äri olemuses ja arengus leiti jooni, mis viitavad prostitutsiooni ja enjo kōsai normaliseerumisele Jaapani ühiskonnas, sh JK-äri sarnasused mizu shōbai eripäradega, mis osutavad sellele, et erootilise meelelahutuse tööstus on koolitüdrukute tegevuse omaks võtnud ning koolitüdrukute seotus kaubastatud intiimsuhetega on Jaapani ühiskonnas normaliseerunud.

 

“Naiste ametialased püüdlused ja mured kaasaegses Hiinas”, Katri Kuuse

Juhendaja: Dr. Alexander Horstmann

Töö eesmärgiks oli analüüsida naiste rolli Hiina ühiskonnas, mis läbi ajaloo on muutunud ning järjest enam soorollid ja võrdõiguslikkus tähelepanu saanud ka Hiinas. Naiste tööhõive suurenenud ning võrdsed õigused nii töö-, kogu-, kui ka ühiskonna valdkondades saanud igapäevaseks teemaks. Teiseks eesmärgiks oli keskenduda ja analüüsida haritud naiste karjäärivõimalusi kaasaegses Hiinas. Uurida, miks haritud Hiina naised on selges vähemuses juhtivatel positsioonidel või tippjuhtide ametikohtadel, ning analüüsida, kas naiste juhtimisoskused on tänapäeva Hiinas alahinnatud.

Töö tulemusena selgus, et demograafilisest vaatevinklist tüdrukute olukord võrreldes poistega on viletsam, kuna konkurents on tihe kõigis eluvaldkondades ning meessugu on eelistatud nii tööandjate kui ka ühiskonna poolt üldiselt ning Partei poolt loodud suhtumine edukatesse ja iseseisvatesse naistesse on saanud koondnimetuse “leftover women” (tõlgin: “üle jäänud naised”), siis seeläbi ebavõrdsus Hiina ühiskonnas ei saagi kaduda, kui sellel kaduda lasta ei taheta. Need ambivalentsed arengusuunad kujutavad peamist paradoksi Hiina ühiskonna teekonnast moderniseerumisele. Moderne naine saab hakkama iseseisvalt, kuid see ei ole tolereeritud. Hiina ühiskonna moderniseerumine ja üldise elatustaseme tõusuga kaasnenud majandusreformid pole kaasa toonud, et kõik inimesed oleksid võrdselt väärtustatud. Üldiselt on Hiina naiste staatus sageli meestega võrreldes madalam, eriti avalikus sektoris/teenistuses ning rollid perekonnas ja ühiskonnas jagunevad endiselt kindlalt soo järgi.

Hariduslik võrdsus on aja jooksul saavutatud, kuid juhi roll on enamiku naiste jaoks kauge unistus ning kättesaamatu. Olla suurepärane juht, tuleb omada teatud oskusi, kogemusi ja karismat, need tegurid on kindlasti soo neutraalsed ning kõigil inimestel on neid võimalik arendada sõltumata soost.  Mina autorina ei saa antud tööga kinnitada, et Hiina naised erinevad oma soovide, unistuste ja karjäärialaste püüdluste osas oluliselt lääne maailma naistest. Suhtumine naistesse ja naiste oskustesse juhina on sarnane erinevates maailmajagudes. Autorina järeldasin, et naiste juhtimisoskused on kogu maailmas alahinnatud võrreldes meestega, mitte ainult Hiinas.

Vaadates tagasi viimasele kolmele aastakümnele Hiinas on naised palju saavutanud ning jätkuvalt on neil laiemad võimalused eneseteostuseks.