Eestlaste loodud värbamisfirma Jobnisit ohustab Tais suuri tegijaid
Postitatud
Autor: Herdis Pärn
Eestist pärit noored mehed panid Tais püsti veebipõhise värbamissüsteemi. Jens Põld (30) ja Alexander Kerbo (27) lõid pea 1,5 aastat tagasi Bangkokis värbamisfirma Jobnisit. Kohe alguses liitus tiimiga ka Olari Püvi (30), kes on turundusjuht ja vastutab firmasisese värbamise eest. Tänaseks on firma noorte spetsialistide seas tuntud ja tunnustatud ning Tai tööturule on Jobnisit toonud revolutsioonilise muutuse, millega ka teised värbamisettevõtted on sunnitud kaasa minema, et sammu pidada.
AUKE vestleski Jobnisiti tegevjuhi Jensi ning turundusjuhi Olariga, et nende kordaminekuid ja väljakutseid teiega jagada ning Jobnisiti ideed tutvustada.
Rääkige millega Jobnisit tegeleb?
Jens: Meie siht on inimestele õigete töökohtade leidmine ning selle protsessi jooksul nende nõustamine. Jobnisit on platvorm, mis ühelt poolt aitab noortel spetsialistidel, vanuses 18-35 planeerida paremini karjääri ning leida atraktiivseid töövõimalusi, teiselt poolt pakume ettevõtetele valikuid oma mainekujunduseks ning viime ettevõtted ja noored kokku.
Tai on huvitav turg, siin on töökohti rohkem kui töötajaid. Sisuliselt Tais sellist asja nagu tööpuudus ei eksisteeri. Siin on küll palju töö- ja karjäärivõimalusi, aga samal ajal puuduvad inimestel teadmised, kuidas teha karjäärivalikuid, kuidas leida enda eripäradele ja ambitsioonidele vastav ettevõte ning kuidas ennast kandidaadina arendada nii, et olla samal ajal kasulik ka ettevõttele. Jobnisiti eesmärk ongi inspireerida noori inimesi karjäärivalikute juures.
Olari: Tai on tööjõu vahetuvuse poolest statistiliselt teine riik maailmas. On inimesi, kes vahetavad töökohti iga 9 kuu tagant ning sisuliselt on see tinginud olukorra, kus rahul ei ole ei ettevõtted ega noored ise. Ettevõtted kulutavad oma aega ja raha uute töötajate väljakoolitamiseks, aga paari kuu või poole aasta pärast tuleb hakata uut töötajat otsima.
Oluline nüanss on ka see, et kui läänes on idufirmad atraktiivsed, siis Tais tahavad noored töötada pigem suurfirmades. Jobnisit pakubki nii SMEdele (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted) kui korporatsioonidele tööandja mainekujunduse teenust. Meie jaoks eksisteerib kaks kindlat sihtgruppi, kellele peame tähelepanu pöörama. Ühelt poolt tudengid ja äsja ülikooli lõpetanud noored ning teiselt poolt firmad. Firmadele pakume võimalust ennast noorte inimeste seas positsioneerida ning nime luua. Tööandjate mainekujunduseks teeme uuringuid, videoklippe, teeme tegevjuhtidega intervjuusid ning kirjutame artikleid. See on hea viis noortele neid firmasid tutvustada – eriti oluline on see just SMEde ja idufirmade puhul, sest nendest pole noored tihti kuulnud.
Kuidas selle ideeni jõudsite?
Jens: Idee tekkis siis, kui ma veel Chulalongkorni ülikooli magistrantuuris õppisin. Märkasin, et ettevõtjad ei suhtle eriti tudengitega; ei toimu värbamisüritusi nagu see tihti Euroopas tavaks on. Väga vähesed ettevõtted tegelevad ülikooli tasandil fokuseeritud värbamisega. Teine oluline aspekt oli see, et Tais ei ole karjäärinõustamine tavaline. Minu enda kursusekaaslased ei teadnud, mida nad peale ülikool lõppu teha tahavad.
Kuna enam ei ole niivõrd oluline see, mida sa õppinud oled, vaid pigem see kui kiiresti sa oskusi omandad ning millised on sinu ambitsioonid, siis on ka vajalik ratsionaalselt oma karjääri peale mõelda. Samal põhjusel korraldame ülikoolides ka töötubasid ja koolitusi nn. käitumuslike kompetentside (soft skill) teemadel, kaardistades millised need oskused on, rääkides sellest, mis on oluline karjääri alustamisel ning kuidas ennast paremini arendada. Tänasel päeval on õppimise juures palju vähem oluline see, mis on sinu hariduslik taust kui see, kui kiiresti sa uue asja selgeks saad, nt. interneti vahendusel. Sellepärast ongi aina olulisemad sellised omadused nagu innovaatiline mõtlemine, ettevõtlikkus, tiimis töötamise oskus – need on sellised omadused, mis võib olla eelneva generatsiooni juures niivõrd olulised ei olnud kui praegu.
Kellega koos ja kuidas ettevõtet alustasite?
Jens: Selle ettevõte asutasime Eestist pärit partneri Alexandriga, kes on siin piirkonnas üles kasvanud. Peaaegu kohe alguses liitus meeskonnaga ka Olari.
Olari: Jah, mina liitusin paar kuud hiljem, siis kui firma talad olid juba enam vähem püsti. Mina olen lihtsalt natuke kurssi muutnud.
Jens: Mõtlesin selle idee peale tegelikult juba mõned aastad enne projekti käivitamist. Me kõik oleme Tais elanud: mina olen elanud pea 10 aastat, Olari on elanud umbes 5 aastat ja me kõik nägime, et töö leidmine on Tais probleem, tegelikult mitte ainult Tais vaid kogu Kagu-Aasias.
Kui keeruline või lihtne on Tais välismaalasena äri alustamine?
Jens: Ettevõtte alustamine iseenesest ei ole keeruline, aga edu saavutamine on kindlasti palju pikem protsess kui üheski lääneriigis. Turg on kogu Kagu-Aasias väga huvitav, sest tegemist on suure turuga, inimesi on palju, ostujõud ja huvi teenuste vastu suurenevad. Samal ajal on tegu keerulise turuga, väga palju on kohalikke eripärasid ja oma nime üles ehitamine on oluline. Bränd on kõvasti olulisem kui seda on toode ise. Tais ei vaadata ainult toote kvaliteeti vaid edu on otseses sõltuvuses tuntusest ja ka usaldusväärsusest.
Olari: See omakorda on seotud põhjusega, miks noored tahavad töötada suurfirmades – nad lihtsalt on tuntumad ja nende bränd on tugevam.
Jens: Kui räägime ettevõtte alustamisest, siis on päris palju paberitööd. Bürokraatiast on ilma juristi või vastava firmata kindlasti raske läbi hammustada.
Meie oleme suure osa sellest struktuurist küll ise teinud, aga ainult sellel põhjusel, et mina räägin tai keelt ja meil on olnud huvi selle protsessi vastu. Neli aastat tagasi lõime Alexiga Eesti – Tai Kaubanduskoja, mis on ametlikult Tai valitsuse all registreeritud, läbi selle tuleb Eesti ettevõtjatelt palju küsimusi kogu protsessi, bürokraatia ja ärisuhete loomise kohta.
Milline oleks Tais äritegemise ABC?
Olari: Usalduse saavutamine on väga oluline, sellepärast on ka juriidilised küsimused komplitseeritud. Euroopas võib vajadusekorral minna alati kohtusse, siin on asjad keerulisemad. Asjad võtavad rohkem aega, samuti tuleb arvestada korruptsiooniga. Sellepärast arvangi, et kui ikka turule tulla, siis võiks olla kohalik partner, kellega asju ajada.
Jens: Nagu Olari juba mainis, siis on kõige olulisem see, et oleks ambitsioon tegemise vastu. Tais on sisuliselt töö ja äritegemise mentaliteet selline, et tehakse seda, mis teeb inimeste elu meeldivamaks ja muudab rikkalikumaks. Kõige olulisem ei ole üldsegi raha, vaid kirg töö vastu.
Kindlasti ei tohiks Tai turgu vaadata lihtsustatult – mõeldes, et Tai on suur turg ja ma müün oma nimetut toodet, küll keegi ikka ostab, sest inimesi on palju. Inimesed ja ettevõtted on Tais siiski väga brändi tundlikud.
Millistel toodetel ja sektoritel oleks potentsiaali kui Eesti ettevõte tahaks Tais turule tulla?
Jens: Enamikus sektorites on palju võimalusi, räägime siis IT lahendustest, teenustest või piimatoodetest. Tööstus ja tootmine on kindlasti olulised. Ütleme nii, et kui tänaseks on Tai jõudnud napilt arenenud riikide hulka, on seal siiski igas sektoris ruumi innovatsioonile ja parematele toodetele või lahendustele. Kagu-Aasia tarbijatele on iseloomulik just avatus uutele teenustele, nad tunnevad huvi uute lahenduse vastu ja neile meeldib proovida erinevaid tooteid.
Olari: Ainult energia on siin üsna levinud ja heal järel, aga üldjuhul on arenguruumi palju ning Eestilt oleks kõigis valdkondades õppida. Tai ettevõtluses valitseb hetkel selline olukord, kus mingi konkreetse sektori firmad hakkavad tegutsema neile mitte omasel turul, kuigi keegi teine teeks seda palju paremini. Näiteks suur energia ettevõte avab ükshetk enda nime alt kohvikuketi. Nad näevad tühja kohta ja täidavad selle, kuigi selle koha võiks täita omaala professionaalid.
Jens: Tai turule sisenevad Eesti ettevõtted ei hooma tihti kui palju aega, energiat ja raha peab projektidesse investeerima, enne kui need käima lähevad. Samas kui isiklikud suhted partneritega on loodud, siis on kliendid siin väga lojaalsed. Päeva lõpuks on kindlasti ettevõtjatel võimalik saavutada suur turuosa ja teha müüki 70 miljonile inimesele. Selles mõttes on siin turul võimalus niivõrd palju suurem kui ettevõttel Eestis.
Millisel viisil viite tööandjad ja tööotsijad kokku?
Jens: Programmi nimi on NisitMatch. Kokkuviimise ehk matchimise progress käib veebilehel algoritmi alusel. Programm analüüsib umbes 1,000 erinevat punkti tööotsija profiiilil, arvestab samal ajal ettevõtte eelistusi ning pakub selle põhjal välja potentsiaalsed kandidaadid.
Olari: Põhimõtteliselt NisitMatch arvestab inimese profiili, ka CV läheb arvesse ja paneb kokku kolm asja: selle, mis inimene on õppinud, mis on ta tegelikud oskused ja mis on ta kirg. Tänapäeval on juba selgeks tehtud, et inimesed on palju efektiivsemad asjades, mille vastu neil on huvi kui see, mida nad õppinud on.
Mida „Jobnisit” tähendab, mida see nimi sümboliseerib?
Jens: “Nisit” on tegelikult kuninglik väljend –tiitel, mis antakse üliõpilastele, kes on teatud Tai ülikoolid lõpetanud, sh on ka Chulalongkorni Ülikool. Meie jaoks sümboliseerib see tarku ja võimekaid noori inimesi. Meie oleme ainuke platvorm Tais, kelle sihtgrupiks on teadlikult just noored.
Kui öelda Tais noortele „Jobnisit”, kas teatakse millega tegu?
Olari: Jah, Tai neljakümnes parimas ülikoolis küll!
Jens: Jah, nimi on juba küllaltki tuntud. Eks Tais käivad kõik asjad trendide järgi, kui sõber leiab meie kaudu töö või praktikakoha, siis suure tõenäosusega jõuab reklaam teaduskonda ja ühtäkki teevad kõik meie lehele kambaka. Tihti juhtub, et positsiooni avamisel, kandideerib ühele kohale samast teaduskonnast mitu inimest korraga.
Olari: Viimasel ajal oleme jõudnud ajakirjanduses pildile sellega, et me tegime koolilõpufaasis olevate tudengite seas uuringu kõige populaarsemate firmade kohta. Uuringu viisime läbi umbes 150 000 inimese seas. Kõik firmad TOP20s on suurfirmad, nt Google. Samal ajal tõstis see uuring palju meie reitingut ja usaldusväärsust, sest selliseid uuringuid Tais väga palju ei tehta. Meie järgmine artikkel tuleb palga soovi kohta lõpetajate seas. Need samad artiklid annavad nii meile kui ka meie klientidele palju mõtteainet, kuhu riik praegusel hetkel tüürib.
Kui alustaksite täna praeguste teadmistega Jobnisitit, mida oleksite teisiti teinud?
Jens: Me kindlasti ei osanud alguses arvata, et nõudlus nii suur on. Alustasime ainult ülikoolidega, 15 tippülikooli, ning kiiresti taipasime, et ei ole ainult keeruline ülikoolisest noori leida vaid üldse on noori keeruline leida. Nõudlus noorte talentide vastu on suur.
Mis on olnud teie suurimad väljakutsed?
Jens: Ma ütleks, et meie suurim väljakutse ongi brändi ja usaldusväärsuse ülesehitamine. Ikkagi suured ettevõtted on väga ettevaatlikud ja muudavad enda traditsioone aeglaselt. Enese tõestamine võtab aega.
Olari: Mina ütleks, et algperioodil kui olime veel idufirma staatuses ja ma tegelesin ka firmasisese värbamisega, oli siia raske talente meelitada. Nüüd kui meie nimi on juba tuntud on olukord hoopis teistsugune – parimate ülikoolide parimad lõpetajad kandideerivad meile tööle. Minu jaoks oli väga suur väljakutse leida see pidepunkt, et inimesed usaldaksid Jobnisitit ja tahaksid intervjuule tulla. Tihti oli nii, et leppisime kokku intervjuud, aga inimesed ei tulnudki kohale, seda juhtus iganädalaselt. Nüüd on asjad muutunud.
Kuhu olete selle 1,5 aasta jooksul jõudnud ning mis ootab ees?
Jens: Jobnisit kasvab pidevalt, peagi on meil 300 000 igakuist kasutajat, tööl on umbes 16 inimest ning eeldame, et aasta lõpuks on see number kahekordistunud. Peamiselt on meil tiimis Tai inimesed, välja arvatud juhtkond. Tais on tegelikult väga oluline kohaliku keele ja kultuuri tundmine. Kuigi igapäevastes toimetustes saab inglise keelega hästi hakkama, siis usalduse tekitamiseks ning selleks, et sind tõsiselt võetaks, on tai keele oskus väga oluline. See on ka austus kohaliku riigi ja rahva vastu, just sellel põhjusel tahtsin ka mina tai keelt õppida. Samal ajal on tai keel väga väljendusrikas, inglise keeles ei ole võimalik teatud situatsioone lahendada.
Olari: Siinkohal on paslik ka mainida, et turundusjuhina jääb minu vastutusvaldkonda ka sisuloomine ning korraliku tõlgi firmasse leidmine oli üks minu kõige raskemaid ülesandeid. Nagu Jens ütles, siis on tai keel hoopis teisiti üles ehitatud ja seega tõlkimine keeruline. Samuti oli meil vaja inimest, kes meie nooruslikku „vaibi” jagaks, saaks aru nendest sõnumitest, mida välja poole suunata tahame ning peaks olema nooruslik ja professionaalne. Tõlgi leidmine oli küll selline missioon, mida enam ette võtte ei tahaks.
Jens: Aga veel, oleme äsja kolinud uude kontorisse, kus on rohkem ruumi. Klientideks on meil umbes 500 suurt ettevõtet, sh ka kohalikud börsiettevõtted, butiikettevõtted ja kiiresti kasvavad idufirmad, näideteks Uber, Samsung, L’oreal, Kasikornbank, Microsoft, Booking.com, Audi jne. Eesmärk on pakkuda just huvitavaid ja väljakutsuvaid tööpakkumisi ning laieneda.
auke.ee aeg on läbi:(
Auke.ee sisu enam ei uuendata. Sel lehel toodud sisu on taastatud internetiarhiivist auke.ee kunagise hiilguse austuseks ja katkiste veebilinkide parandamiseks. Rahu tema põrmule!
