line line line

Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ülesanne on luua toetavad raamtingimused (seadusandlik raamistik, rahastatus, nähtavuse suurendamine) Aasia-suunalisteks tegevusteks hariduse ja teaduse valdkonnas, sealhulgas Aasia keelte, kultuuri ja majanduse õpetamiseks, teadusuuringuteks, rahvusvaheliseks teaduskoostööks ning üliõpilas- ja teadlasmobiilsuseks. Eesti on sõlminud Aasia riikidega erinevaid kahepoolseid hariduskoostööd, teadus- ja arendustegevust soodustavaid leppeid. Konkreetsete koostööprogrammideni on 2015 aasta keskpaigaks jõutud väheste riikidega.

Eesti ja Aasia riikide haridus- , teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialane koostöö on toimunud seni põhiliselt ülikoolidevaheliste koostöölepingute ja mitmepoolsete rahvusvaheliste haridus-, teadus- ja arendusprojektide kaudu.

HARIDUS

Haridus- ja Teadusministeerium näeb suurt võimalust Euroopa-Aasia regioonide koostööks Euroopa ja Aasia riikide haridusministrite koostööplatvormis ASEMME (Asia-Europe Meeting of Ministers of Education).

Eesti on ASEMME neljast strateegilisest suunast valinud prioriteediks kvaliteedi tagamise  ja diplomite tunnustamise kõrghariduses. Eesti osaleb ASEM (Asia-Europe Meeting) kvalifikatsioonide tunnustamise töörühma töös. Töörühm loodi 2011. a eesmärgiga edendada Euroopa ja Aasia riikide kõrgharidust tõendavate kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist. Haridusministrite 2013. a kohtumisel Kuala Lumpuris võeti vastu tunnustamisalane deklaratsioon ning sellele järgnevalt on töörühma ülesandeks valmistada ette juhendid ja teised vahendid, mis aitavad ellu viia deklaratsiooniga seatud põhimõtete täitmist tunnustamise alal.

Aasia suunal vajaliku õppetöö tagamiseks on halduslepinguga antud vastutus Tallinna Ülikoolile –  kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava õppetegevuse toimumise, kvaliteedi ja arengu eest sotsiaalteenuste ning isikuteeninduse õppekavagruppides, filmi- ja videokunsti, Lähis-Ida ja Aasia kultuuri  ning suulise tõlkekoolituse õppekavadel.  Alates 2010. aastast tegutseb Tallinna Ülikoolis ka Konfutsiuse Instituut, hiina keele ja kultuuri keskus, mille peakorteriks on Rahvusvaheline Hiina Keele Nõukogu (Hanban).

KAHEPOOLNE KOOSTÖÖ

Eesti ja Hiina vahel sõlmiti 2015. a kõrgharidust tõendavate kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kokkulepe. Leppe kohaselt tunnustavad lepingupooled kõiki kõrgharidust tõendavaid kvalifikatsioone kuni doktorikraadideni ning tagatakse, et kõrgharidusalane teave on igakülgselt kättesaadav, mis lihtsustab diplomite hindamist tunnustamise eesmärgil. Kokkulepe aitab oluliselt kaasa õppurite, teadurite ja õppejõudude mobiilsusele.

Hiinaga on varasemalt sõlmitud ka koostööprogramm kõrghariduse, keele ja noorte valdkonnas. Programmi raames pakuvad mõlemad pooled stipendiume, korraldavad noortevahetust ning Pekingi Välisõpingute Ülikooli  (BFSU) juures töötab eesti keele lektor.

2013. a sõlmiti Indiaga kõrghariduskoostöö memorandum, mis toetab koostööd infotehnoloogia, arvutiteaduse, matemaatika ja loodusteaduse valdkondades. Memorandumis on ette nähtud ka haridust tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise lepingu ettevalmistamine, mis lihtsustaks oluliselt vastastikust üliõpilasvahetust.

Valitsustevaheline tehnilise ja majandusliku koostöö lepingu raames pakub India valitsus alates 2005. aastast Eesti kodanikele, eelisjärjekorras ametnikele, võimalust osaleda Indias täienduskoolitustel ITEC (The Indian Technical and Economic Cooperation) programmi raames. Programm pakub täienduskoolitust erinevates valdkondades – IKT, juhtimine, soouuringud, päikeseenergia, tekstiil jt. Stipendiume ITEC programmi vahendab SA Archimedes.

Jaapani Suursaatkond Eestis koostöös SA Archimedesega vahendab Jaapani valitsuse (Monbukagakusho: MEXT – Ministry of Education, Culture, Sports, Science and Technology) stipendiume, mitmeid Jaapani Fondi programme ja õpilasvahetuse programme. Need programmid võimaldavad Eesti kodanikel sõita Jaapanisse lühemateks või pikemateks õppereisideks, omandada haridust või viia läbi teadusuuringuid Jaapani ülikoolides.

Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamiseks koordineerib alates 2008. aasta kevadest SA Archimedes rahvusvahelist tasemeõpet pakkuvate kõrgkoolide ühiseid välisturundustegevusi Study in Estonia üldnimetuse all. Ühiselt osaletakse valdkonna messidel, antakse välja tutvustavaid materjale, korraldatakse info- ja promoüritusi, ning loodud on kontod suuremates sotsiaalmeedia kanalites. Aasia riigid on pikka aega olnud olulisemateks sihtturgudeks, kust  on tulemuslikult välisüliõpilasi Eestisse õppima saabunud.

Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia sätestab Hiina ja India prioriteetseteks sihtturgudeks ning perioodil 2016-2020 jätkub töö selle nimel, et sealt tuleks endiselt Eestisse parimad välistudengid. Lisaks Indiale ja Hiinale tegutsevad Eesti ülikoolid ka paljudes teistes Aasia riikides, sealhulgas Vietnamis, Kasahstanis, Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Parimate välisüliõpilaste pärast käib globaalne võitlus, ning Eesti on võtnud üheks südameasjaks olla selles võitluses edukaimate seas.

KEELEÕPE ÜLDHARIDUSKOOLIDES

Mitmetes Eesti üldhariduskoolides on võimalik õppida hiina ja ka jaapani keelt. Huvi Aasia keelte ning eriti hiina keele õppimise vastu on aasta-aastalt kasvanud ning õpilaste arv pidevalt suurenenud.

Aasia keeltest õpetatakse Eesti üldhariduskoolides õppekava raames praegu hiina ja jaapani keelt. Jaapani keelt on viimasel kümnel aastal õppinud keskmiselt 30 õpilast aastas (erandiks 2010/11 õa, kui jaapani keelt õppis 46 õpilast).

Samal ajal on kasvanud nii hiina keele õppijate arv kui koolide arv, kus hiina keelt õpitakse ( 2010/11 õppeaastal õppis hiina keelt kahes üldhariduskoolis kokku 106 õpilast, 2014/15 õppeaastal aga 9 koolis kokku 223 õpilast) .

TEADUS

Haridus- ja Teaduministeerium arendab teaduskoostööd Aasia riikidega läbi kahepoolsete koostöölepingute ja osalemise kaudu Euroopa Liidu ja Aasia riikide mitmepoolses koostöös.  Euroopa Liidu 7. teadus- ja tehnoloogilise arendustegevuse raamprogramm annab erinevaid koostöövõimalusi Eesti ja Aasia teadlastele, nt osalemine koostöövõrgustikes ja teadusprojektides. Innovatsioonialast tegevust toetab Enterprise Europe Network, mille liige on ka Eesti. See võrgustik omab esindusi mitmetes Aasia riikides ja soodustab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete vahelist koostööd. Teadlaste mobiilsust soodustab Euroopa Liidu toetatav EURAXESS  võrgustik, mille esindused on olemas Aasia riikides ja ka Eestis.

KAHEPOOLNE KOOSTÖÖ

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) bilateraalse koostöö portfellis on koostööleping Jaapani Teaduse Edendamise Ühinguga (Japan Society for the Promotion of Science, JSPS), mis pakub stipendiume Eesti järeldoktoritele teadustööks Jaapanis.

Eesti ja India valitsuste vahel on sõlmitud 1999. aastal teaduse ja tehnoloogia koostööleping. See leping annab raamid Eesti ja India vaheliseks teaduskoostööks. Lepingu alusel on toimunud rida kõrgetasemelisi külastusi nii Indiasse kui Eestisse. Eesti on olnud huvitatud teaduskoostööst eriti info- ja biotehnoloogia alal. Külaskäigud on soodustanud otsekontakte India ja Eesti ülikoolide vahel. 2013. a sõlmis Haridus- ja Teadusministeerium koostöömemorandumi India Biotehnoloogia Ministeeriumiga, mis avab teadlastele uusi võimalusi biotehnoloogia alaseks koostööks.

Eesti poolt on teadlastele loodud mobiilsus- ja rahvusvahelise koostöö programmid avatud koostööks kõigi Aasia riikide teadlastega.

MITMEPOOLNE KOOSTÖÖ

Eesti teadlastel on võimalus osaleda Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 projektikonkurssidel koos teadlastega kolmandatest riikidest. Lisaks kaas rahastatakse raamprogrammist liikmesriikide teadusprogrammide koostööd (era-net projektid). Euroopa Liidu raamprogrammi-alast teavet vahendab Eesti teadlastele ETAg.

Euroopa teadusruumi arendamise üheks prioriteetseks suunaks on Euroopa Liidu rahvusvahelise teaduskoostöö toetamine ja koordineerimine. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide esindajatest on moodustatud Euroopa rahvusvahelise teaduskoostöö strateegia-foorum SFIC (Eesti poolt osaleb HTM). SFICi ülesandeks on arendada Euroopa Liidu liikmesriikide vahel koordineeritud lähenemist teaduskoostööle Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel. SFIC valis välja prioriteetsed riigid, kelle hulka Aasia riikidest kuuluvad India ja Hiina.  EL – India teaduskoostöö korral on koostatud strateegiliste uuringute kava ja loodud koostöö arendamiseks osalevate riikide vanem-ametnike töögrupp. Koostöö eelisvaldkondadeks on vee, tervishoiu ja energeetika teemadega seotud teadusuuringud. Strateegiliste uuringute kava aitavad ellu viia  raamprogrammi (Horisont 2020) projektid. India puhul käsitleb Indigo Policy projekt teadupoliitika küsimusi ja teadlaste koostööd toetab rahvusvaheline era-net INNO Indigo. ETAg rahastab seejuures Eesti teadlaste osalemist INNO Indigo projektikonkurssidel.  EL – Hiina teaduskoostöö on SFIC raames vähem arenenud. Praeguseks on moodustatud töörühm, kes tegeleb strateegiliste uuringute tegevuskava koostamisega.

Euroopa Liidu tõukefondide toel on toetatud ja jätkatakse teadlaste ja õppejõudude mobiilsuse toetamist.

Uues MOBILITAS 2 programmis on kõigil Aasia teadlastele (nagu ka teistel) võimalus taotleda mobiilsusgranti töötamiseks Eesti teadusasutustes.