line line line

MA tööd 2015/2016

„Eesti ettevõtjate edutegurite määratlemine äritegemisel Hiinas”, Helen Michaels

Juhendajad: professor Peeter Müürsepp ja professor Xiaosong Zheng

Hoolimata pikkadest aruteludest selle üle, mida oleks tarvis teha, et Eesti ettevõtjad jõuaksid tulemuslikumalt Hiina turule, on ainult üksikud ettevõtjad näidanud tõelisi edulugusid Hiinas äri tegemisest.

Magistritöö identifitseeris võtmetegurid Hiinas äri tegemiseks ja valdkonnad, milles Eesti ettevõtjatel jääb vajaka kogemustest  ja teadmistest, et edu saavutada. Olulisim uurimisküsimus oli: Millised on peamised tegurid Eesti firmade jaoks, et edukalt Hiinasse eksportida või seal äri teha?

Magistritöös kasutati sisuanalüüsi ja casestudy meetodeid, et hinnata uuringute tulemit lähtuvalt uurimisküsimustest. Empiiriliselt leidis tõestust, et kõrgetasemeline diplomaatiline kohalolek saab vahendada Eesti firmadele uusi kontakte, kuid pole peamine edufaktor. Võtmeteguriteks ärilise edu tagamisel Hiinas on järgmised faktorid:

 

 „Euroopa Liidu ja Türgi suhted põgenikekriisist, kultuurist, ajaloost ja religioonist lähtuvalt”, Fatma Azra Özay
Juhendaja: Dotsent David Ramiro Troitino

Käesoleva magistritöö peamiseks eesmärgiks on vaadelda Euroopa Liidu ja Türgi suhteid lähtudes Süüria põgenikekriisist, ning hüpoteesiks on strateegia, mida EL kriisiolukorras järgib.

Kahe osapoole vaheliste suhete uurimisel käsitleti mõjuteguritena ajalugu, majandust, religiooni ja kultuuri ning vaatluse alla võeti  EL-i ja Türgi Vabariigi vahelised kokkulepped ja läbirääkimised.

Magistritöös järgiti analüüsimeetodit praeguste ja ajalooliste ametlike dokumentide analüüsimiseks ning uurimismeetodit pooltevahelisi suhteid mõjutavate tegurite vaatlemisel.

Magistritöö peamise tulemusena võib väita, et Türgi liitumine EL-iga ei näi lähitulevikus võimalik ning EL püüab põgenikekriisi lahendamisel Türgit ära kasutada.

“Hiina ja Jaapani suhted Taiwani kontekstis”, Ruslan Umarov
Juhendaja: Peeter Müürsepp

19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust võib pidada Hiina ja jaapani suhete halvenemise lähtepunktiks. See asjaolu aitas kaasa mitmete teiste probleemide tekkimisele  antud piirkonnas, nende hulgas ajaloolised ja territoriaalküsimused, mida ei ole nende keerulisuse tõttu põhimõtteliselt kuidagi võimalik lahendada. Veelgi enam, 1945. aastale eelnev Hiina-Jaapani konflikt põhjustas Hiina valitsuse kaheks osaks  lõhenemise 1949. aastaks, ent Jaapan säilitas samal ajal teatud kindlal tasemel koostöö valitsusega Taipeis. Tänapäeval peavad  paljud riigid Taiwani  Hiina Rahvavabariigi osaks, kuigi de facto on Taiwan omaette majandusüksus.

Käesolev töö väidab, et sõltuvalt raamistikust, milles Hiina ja Jaapan toimivad, avaldab Taiwaniga seotud küsimus mõju Aasia kahe kõige suurema jõu vahelisele koostööle. Samal ajal tekib märkimisväärselt rohkem olukordi, kus Taiwani küsimus ei mõjuta Hiina ja Jaapani omavahelist suhtlust mitte mingil määral.

“Hiina pehme jõud”, Roman Kozlov
Juhendaja: Peeter Müürsepp

Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Hiina lähenemisviisi nn “pehmele jõule”. Siinjuures on oluline mõista tugeva jõu olemust, mis aitab meil pehmet jõudu paremini uurida. Pehme jõu erinevatele tõlgendustele järgneb töös Hiina pehme jõu käsitlus.  „Harmoonilise maailma“ ja „rahuliku tõusu“ kontseptsiooni vaadeldakse kui mõisteid, mis on olulisteks vahenditeks pehme jõu kasutamisel Hiina poliitikates. Konfutsiuse Instituuti vaadeldakse Hiina pehme jõu tööriistana. Viimases osas käsitletakse pehmet jõudu Hiina erinevates piirkondades,  mainides seejuures Kesk-Aasiat, ASEAN-i ja uut Siiditeed.  Autor jõuab järeldusele, et Hiina arusaam pehmest jõust ei ole kooskõlas tavapärase, lääneliku käsitlusviisiga, ent tegemist on siiski pehme jõuga valitsuse tasandil.